ETV saates «Vabariigi kodanikud» räägiti täna kiriku rollist Eesti ühiskonnas ning saatekülalised jäid eestlaste usuleiguse või -lembuse osas eriarvamusele.
«Vabariigi kodanikes» eestlaste usklikkuse osas üksmeelele ei jõutud
14. detsember 2010, 21:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EELK kantsler õpetaja Urmas Viilma väitis, et Eesti inimeste ükskõiksus religiooni suhtes on müüt, sest Faktum & Ariko 2007. aastal tehtud uuringu tulemused näitavad vastupidist.
Nimelt käis nende põhjal jõulude ajal kirikus 53 protsenti eesti keelt kõnelevatest inimestest ja 47 protsenti venekeelsest elanikkonnast. «See on umbes sama suur arv, kui käis inimesi eelmisel korral riigikogu valimas,» ütles Viilma. «Tegelikult on neid inimesi, kes midagi usuvad, Eestis ikkagi üle poole.»
Ka maausuline kunstnik Elo Liiv leidis, et Eesti inimeste kohta ei saa kasutada sõna «usuleige», kuna küsitluste põhjal usub kuni 90 protsenti näiteks elusse pärast surma ja puude hingedesse. «Meil ei ole võimalik öelda, et me oleme väheusklik rahvas, see pole tõsi,» rõhutas kunstnik.
Kirjanik Jaak Urmet ehk Wimberg rääkis religiooni aseainetest. «Minu meelest eestlased kirikuga ennast väga ei seosta, aga nad armastavad väga igasugust esoteerikat, igasuguseid nõidu ja selgeltnägijaid, raamatupoes näiteks on riiulite kaupa igasugust esoteerikat ja eneseabi saasta,» kirjeldas Urmet.
Ta tõi näiteks «Selgeltnägijate tuleproovis» osalenute suure populaarsuse. Kirjaniku arvates annab see märku, et inimesed siiski vajavad midagi, millesse uskuda. «See on tegelikult ebanormaalne, aga seda ei saa ära keelata ka,» nentis ta.
Viilma ütles nõidade teemat kommenteerides, et inimesed täidavad oma elus olevat tühikut ja otsivad hingelist kosutust, kuna ühiskond ei suuna neid religiooni juurde.
Kristlasest Tartu Ülikooli politoloog Alar Kilp arvas, et Eestit iseloomustab mitte usuvastasus, vaid ükskõiksus. «Eestlased on ikkagi usuleige rahvas ja kirikukauge rahvas,» ütles ta. «Üheski teises ühiskonnas pole sotsialism nii mõjunud, et formaalne kiriku liikmeskond oleks niimoodi alla läinud. Meil pole ka ateiste, kirikuvaenulikkust, pigem on selline ükskõiksus,» ütles Kilp.