Parlamendis on jäänud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) vastuseisu tõttu toppama probleemkomisjonide loomine nii narkopoliitika ja HIV ennetustegevuse analüüsimiseks ja tõhustamiseks kui ka soolise võrdõiguslikkuse probleemide läbitöötamiseks.
HIV-ennetuse probleemkomisjoni loomine on takerdunud IRLi vastuseisu
9. veebruar 2016, 14:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Probleemkomisjonide moodustamise eelnõud läbisid riigikogus esimese lugemise mullu novembris, kuid teisele ja viimasele lugemisele pole need jõudnud. Esimese lugemise järel pole eelnõusid arutanud isegi veel põhiseaduskomisjon.
Komisjoni reformierakondlasest esimees Kalle Laanet nentis, et eelnõud on jäänud seisma, põhjuseks ühe koalitsioonipartneri – IRLi – vastuseis. «Kuna konsensust ei ole, siis on väga keeruline neid otsuseid ellu viia. Üldpõhimõte on see, et koalitsioonis tehakse asju konsensuslikult,» ütles Laanet Postimehele ja kinnitas, et lahendus on vaja leida ja seetõttu jätkatakse kompromissivõimaluste otsimist.
IRL teatas mullu detsembri alguses, et ei pea alaliste komisjonide ja töörühmade kõrvale mitme uue komisjoni moodustamist mõistlikuks. «Asi pole selles, et tegemist poleks meie jaoks oluliste muredega ühiskonnas, asi on meetodites,» märkis erakonna fraktsiooni esimees Priit Sibul komisjonile saadetud kirjas.
Ta viitas riigikogu kantselei hinnangule, mille kohaselt läheb ühe komisjoni töö aastas maksma umbes 50 000 eurot, ning toonitas, et tegu pole sugugi nii ajutiste komisjonidega, kui esialgu võib paista. «Tõenäoliselt HIV ja võrdõiguslikkuse kitsaskohti ei suudeta Eestis paari aastaga lahendada ning seetõttu kestavad need komisjonid selle koosseisu lõpuni ehk enam kui kolm aastat,» kirjutas Sibul.
Tema sõnul tegelevad ühiskonnas oluliste probleemidega riigikogu alalised komisjonid, kes peaksid ka HIV ja võrdõiguslikkuse probleemi võtma teravdatud tähelepanu alla ning moodustama vajadusel selleks eraldi töörühma. HIV leviku probleemiga saaks tema sõnul tegeleda sotsiaalkomisjon, võrdõiguslikkuse teemadega aga nii sotsiaal- kui ka õiguskomisjon. Lisaks on tema sõnul võimalik probleemidele lahenduste otsimiseks koostada uurimisraporteid.
Riigikogu kantselei kommunikatsioonijuht Urmas Seaver ütles novembri lõpus Postimehele, et probleemkomisjonide loomise eelnõud on läbinud riigikogus alles esimese lugemise, seega pole komisjone veel moodustatud ning praeguseks pole ka täielikult selge, millist tuge komisjonid riigikogu kantseleilt vajaksid. «Seetõttu ei ole võimalik täpselt öelda, kui suur saaks olema nende komisjonide tööga seotud kulu kantseleile,» lausus ta.
Siiski märkis ta, et kui arvestada komisjonide seletuskirjades kirjeldatud ülesandeid, liikmete arvu ja töö jätkumist kuni praeguse parlamendikoosseisu lõpuni ehk 2019. aasta alguseni, võiks neid tinglikult võrrelda riigikogu erikomisjonidega. Riigikogus tegutseb kolm erikomisjoni: julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, korruptsioonivastane erikomisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon. «Ühe erikomisjoni aastane eelarve on ligikaudu 50 000 eurot,» ütles Seaver.
Seadus lubab moodustada parlamendis probleemkomisjoni, kui läbitöötamist vajab mõni konkreetne olulise tähtsusega probleem. Komisjon moodustatakse riigikogu otsusega, kus määratakse nii komisjoni koosseis, ülesanded kui ka volituste kestus. Tegevuse lõpetamisel esitab probleemkomisjon riigikogule oma tööst aruande.
Viimati moodustas riigikogu probleemkomisjoni 2003. aasta sügisel eesmärgiga tõhustada HIV, aidsi ja narkomaania ennetustegevust. Komisjon lõpetas oma töö 2004. aasta septembris.