10 uudist, mida võiksid teada: teisipäev, 9. veebruar
9. veebruar 2016, 16:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõukogu taandas Swedbanki kontserni juhi
Swedbanki tegevjuht Michael Wolf (vasakul) ja Rootsi kroonprintsess Victoria (keskel). Foto: Scanpix
Swedbanki kontserni juht Michael Wolf lahkus nõukogu soovil Swedbanki tegevjuhi positsioonilt, teatas Swedbank börsiteates.
OLULIST
Lepingu kohaselt saab Wolf lahkumishüvitist oma 75 protsendi ulatuses oma aastapalgast ning aasta jooksul makstakse talle edasi ka palka 75 protsenti praegusest töötasust. Wolfi aastapalk on 13 miljonit rootsi krooni ehk 1,4 miljonit eurot.
Swedbanki nõukogu esimees Anders Sundström kinnitas täna toimunud pressikonverentsil, et Wolfi vallandamise peapõhjuseks oli soov kiirendada muutusi pangas.
Ootamatutest muutustest Swedbanki tippjuhtkonnas loe postimees.ee-st
Kümned tuhanded ampullid tundmatuid aineid jõusaalidele
Tabatud dopingained. Foto: Sander Ilvest
Eesti jõusaalides elatakse tõelist kaksikelu. Kangisaalid on täis mehi ja naisi, kes näevad kurja vaeva, et lihased võimalikult suureks pumbata. Selle vahele imetletakse end peeglist, tehakse fotosid ja videoid ning vahepeal rüübatakse šeikerist valgusegu. Välja ei paista aga see, et osa neist inimestest üritab teha oma trenni veel tõhusamaks. Algajamad võtavad sisse tablette, kogenumad süstivad ennast. Ained, mida sisse süüakse-süstitakse, on enamasti sügavalt tundmatut päritolu.
OLULIST
Esmalt üritas juuni alguses üks mees viia madratsi sisse peidetuna Soome tohutu koguse dopingaineid: saadetises oli 9540 ampulli, 100 pudelit ja 1400 tabletti. Tasub meeles pidada, et ühest ampullist peaks tarvitajale piisama mitmeks nädalaks.
Ohtlik on selline tarbimine loomulikult mitmel moel, alates sellest, et tarvitaja ei pruugi süstimisel järgida elementaarset hügieeni ja kasutab ühte süstalt mitu korda.
Ülisuure dopingulasti tabamisest ja tagamaadest loe postimees.ee-st
Maanteeameti asejuht tunnistab: libedusetõrje nõudeid ei järgita neljas piirkonnas
Tarmo Mõttus. Foto: Liis Treimann
Maanteeameti peadirektori asetäitja hoolde alal Tarmo Mõttus tunnistab intervjuus Postimehele, et teehooldes on täna nii mõndagi, mida saaks paremaks teha. Samas aga märgib ta, et 100-protsendilist ohugarantiid anda ei ole võimalik. «Alati jääb see oht, et teed võivad libedaks muutuda ja momentaalselt ei jõuta libedust tõrjuda.»
OLULIST
Ida-Virumaal ei tehta tööd täna kehtivate nõuete järgi, vaid seal kehtib eelmine hooldusleping, mille teeseisundi nõuete järgi seal ka tegevus käib.
Tegelikult oleme me ka uutes lepingutes ette näinud, et lähme suurematel maanteedel libedusetõrje osas järk-järgult karmimatele nõuetele üle. Juba täna katsetame me nelja tunni asemel ka kahe tunnist libedusetõrje aega.
Michal nimetas riigiettevõtete nõukogudesse taas rea erakondlasi
Reet Roos. Foto: Toomas Huik
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal nimetas uued nõukogu liikmed viide riigi osalusega ettevõttesse ja kahte sihtasutusse. Taas on suurem osa neist mõne koalitsioonierakonna nimekirjas.
OLULIST
Eesti Interneti Sihtasutuse nõukogu liikmeks sai Reet Roos (IRL), kes asendab Jaanus Tehverit (parteitu). Reet Roos on ettevõtja, Inspired Communications OÜ asutaja ja osanik. Ta on olnud nõukogu liige AS-i Eesti Postis ning Arengufondis.
AS Saarte Liinid uus nõukogu liige on Kaido Kaasik (IRL), kes asendab Jaanis Priitu (parteitu). Kaido Kaasik on Saare maavanemana kursis Saaremaa elanike ja ettevõtete ning saare külaliste transporti puudutavate teemadega, mis on seotud Saarte Liinide tegevusvaldkonnaga.
Teisi parteisõduritest nõukoguliikmeid vaata postimees.ee-st
Politsei eest põgenenud joobes juht sõitis Tartus naisele otsa
Foto: Jürgen Puistaja / Kanal2
Täna pärastlõunal peeti Tartus Puiestee ja Jaama tänava ristmikul kinni joobes autojuht, kes oli püüdnud politsei eest põgeneda. Põgenemise käigus sõitis juht aga otsa vanemale naisele, kes sai kergemaid vigastusi.
OLULIST
Kahtlase sõidustiiliga juhti märkas täna päeval üks Tartu kiirabitöötaja ja helistas politseisse. Tema sõnul oli juhi sõidustiil ebakindel, ka ei pidanud ta millekski fooritulesid. Olukorrale reageerisid politseipatrullid, kes asusid Puiestee tänaval joobes autojuhti sisse piirama.
Masin suruti tee serva Puiestee ja Jaama tänava sissesõidul jäätmejaama viiva tee otsas. Autojuhi peatamisel said nii politseisõiduk kui joobes juhi auto kahjustusi.
Politsei otsib Tartus kadunuks jäänud meest, kelle elu võib olla ohus
Raigar. Foto: Lõuna prefektuur
Politsei palub inimeste kaasabi, et selgitada üleeile Tartu linnas kadunuks jäänud 1982. aastal sündinud Raigari asukohta.
OLULIST
Viimati oli lähedastel Raigariga telefonitsi kontakt pühapäeva, 7. veebruari õhtupoolikul, kui mees oli väidetavasti liikvel Tartu linnas. Kogutud andmetele tuginedes on politseil alust arvata, et mehe elu võib olla ohus.
Raigar on umbes 175 sentimeetrit pikk, turske kehaehituse, siilisoengu ja kergelt habetunud näoga. Kodust lahkudes oli tal seljas musta värvi kapuutsiga jope, mille varrukatel on hallikat värvi triip. Jalas olid tal tumesinised teksased ning tumepruunid jalanõud.
Kiirabi kutsumine viis mehe hoopis politseisse
Kui kiirabibrigaad kaasab väljakutsele politsepatrulli, ei tee ta seda kindlasti põhjuseta. Kiirabi kutsunud mees aga väidab, et tema põhjust ei andnud. Foto on illustratiivne. Foto: Marko Saarm / Sakala
Võib juhtuda, et kui kutsud välja kiirabi, võid sattuda hoopis politsei arestikambrisse. Nii juhtus ühe Valgamaa mehega, kes lisaks sai ka korrarikkumise eest trahvi.
OLULIST
«No mis nad siis tegid? Vaatasid, et süda on korras, lööb, ära surnud veel ei ole, surmatunnistust ei ole vaja kirjutada – siis on kõik korras. Seega olengi alkoholijoobes inimene, kes teeb valeväljakutseid ja tehakse trahvi,» on väidetavalt abita jäänud mees nõutu.
«Valeväljakutse eest saab trahvi määrata küll ja seda on ka tehtud. See, millisel juhul tegijat reaalselt karistatakse ja millal piirdutakse vestluse või hoiatusega, sõltub konkreetsest situatsioonist ja asjaoludest. Karistusseadustiku järgi võib eritalitusele vale väljakutse teinule mõista karistuseks kuni 1200 euro suuruse rahatrahvi või kuni 30päevase aresti.»
Ootamatu pöörde võtnud kiirabiväljakutsest loe postimees.ee-st
Edukas perearst: oli aegu, kus ma ei saanud endale palka maksta
Foto: Scanpix
Eesti ühe edukama perearsti, 2014. aastal 44 000 eurot dividende välja võtnud Kohtla-Järves tegutseva Maria Aleksandrova sõnul on ta oma praksise ülesehitamiseks kulutanud aastaid ning on olnud aegu, kus ta endale palka maksta ei saanud.
OLULIST
Arsti sõnul on tal olnud väga raskeid aegu, näiteks Maapanga pankroti ajal. «Me saime sinna jäänud raha hiljem tagasi, aga see oli šokeeriv kogemus,» lisas perearst.
Aleksandrova sõnul on ka tema mõelnud Ida-Virumaal oma ameti mahapanemisele. «Ma arvasin, et hea on seal, kus meid ei ole. Tegelikult on vaja luua mugav kodu ja hea töökoht sinna, kus sa elad,» ütles perearst.
Maarja Vaino: neli tähelepanekut kenderiaanast
Maarja Vaino. Foto: Tairo Lutter
Tõeline halb, mida praeguse Kenderi protsessiga võidakse teha, ei puuduta mitte ohtu sõnavabadusele, vaid ohtu murda lapse pornograafilise kujutamise tabu, kirjutab kolumnist Maarja Vaino.
OLULIST
Kender on oma kirjanikutee algusest saadik esitlenud ennast kui toughguy’d, karmi elu näinud, kogenud ja seal ellu jäänud – edukakski osutunud – kuju. Tema läbimõeldud mainekujunduses ei ole juhuslik ei keelepruuk, rõivavalik ega ka seaduste piiridel balansseerimine või neist üle astumine.
Paratamatult jääb selles nn sõnavabaduse-küsimuses mulje, et sõnavabaduse alla kuulub kõik see, mis lihtsalt teatud seltskonnale meeldib. Ja vihakõne alla kõik see, mis ei meeldi.
Maarja Vaino suurepärast artiklit Kenderi-juhtumi tagamaadest loe postimees.ee-st
Eestis kasvab maailma kõrgeim mänd
Põlvamaal Veriora vallas sirguv Eesti kõrgeim mänd osutus ühtlasi ka teadaolevalt kõrgeimaks hariliku männi (Pinus sylvestris) esindajaks kogu maailmas.
OLULIST
Põlvamaa hiiglane on 46,6 meetrit kõrge ning ületab senist maailma kõrgeimat harilikku mändi Poolas 1,3 meetriga, teatas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Nagu kinnitavad äsjased maaülikooli teadlaste mõõtmised, on uhkel puul ka soliidne vanus – vähemalt 214 aastat.
Erinevaid männiliike kasvab maailmas üle saja, Põlvamaal Ootsipalu orus sirgub neist harilik mänd ehk Pinus sylvestris. See puuliik levib just Euroopas. Eestis on harilik mänd ainus looduslik männiliik ja ühtlasi ka levinuim puu meie metsades.
Eestis kasvavast maailma kõrgeimast männist loe postimees.ee-st