Siseminister Marko Pomerants jäi möödunud nädala lumetormi kokkuvõtval pressikonverentsil seisukohale, et valitsuse kriisikomisjonist poleks sel korral abi olnud, samuti ei ole tema hinnangul riigil efektiivsemat tehnikat tarvis.
Pomerants pareeris vastutust lumekriisi eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Pomerants kinnitas pressikonverentsil, et tal pole plaanis tagasi astuda: «Kui tagasiastumine aitaks lume vastu kuidagi, tuleks seda tingimata teha.» Pomerants lisas, et ka tema erakonnas ei ole ministri tagasiastumise küsimust arutatud.
Samuti selgitas minister uuesti, miks polnud Padaoru lumekriisi jaoks mõtet valitsuse kriisikomisjoni kokku kutsuda. «Seesama päästja, kes kohale läks, oli info tootja. Ka vabariigi valitsuse kriisikomisjonile ja selle juhina mulle oleks see [info andja] olnud kas maanteeamet või päästeamet, efekti poleks me saavutanud. Efekt oleks olnud üks – see on teadmine inimestele, et vabariigi valitsuse kriisikomisjon töötab, hoolitakse inimesest,» ütles siseminister.
Ta sõnas ka, et päästetööde tulemus ei oleks olnud kriisikomisjoni käivitamisest teistsugune. «Inimesed tegid oma tööd, oli teada, kes peab millisel kohal olema, nii et kui me oleks selle käivitanud, poleks see midagi muutnud.»
«Ma olen seda komisjoni juhtinud, tean, kuidas see toimib. Teine küsimus on see, et mis kellaajal ja miks peaks kriisikomisjoni käivitama ja kas meil oleks selle sündmuse suhtes olnud mingisugune parem seis… Ma ei suuda siit paremaid järeldusi teha,» rääkis Pomerants.
Päästeameti peadirektor Kalev Timberg lisas omalt poolt, et sellistes olukordades võetakse juhtimisotsused alati vastu piiratud informatsiooni, piiratud ressursi ja piiratud aja tingimustes. Tema sõnul olid antud juhul kõik vajalikud ressursid [tehnika ja päästjad – toim.] piirkonnas olemas, samuti olid piirkonna kriisikomisjoni juhil valitsuse poolt antud kõrged volitused otsuste tegemiseks.
«Seega pole vaja teha näilist nägu, et siis on kõik korras, kui kõrged ülemused on kohal. Siis oleks pidanud mina ka tormama ja laskma lume taustal endast pilti teha, kui hea juht ma olen, et kohapeal juhin,» seletas Timberg.
Päästeametil tõsised probleemid tehnilise võimekusega
Padaorus käisid päästjad inimesi evakueerimas Bandwagenitega, mis pääsesid küll paksust lumest vääramatult läbi, kuid tegid seda hirmaeglaselt.
«Meil on tõsised probleemid tehnilise võimekusega, sest kolm aastat on meie investeeringud olnud nullid. Bandwagen on Rootsi armee üleeilne päev ja meie jaoks on see eilne päev. Kui on parem tehnika lumel sõitmiseks, on päästmine oluliselt efektiivsem,» sõnas päästeameti juht Timberg.
Küsimusele, kas riigil on siis nüüd kavas uut tehnikat muretseda, pareeris Pomerants: «Alati toodetakse maailmas vahvaid asju, mis on mugavamad, kiiremad, parema läbitavusega jne. Bandwagen on nendest üks efektiivsemaid. Kuigi tõepoolest, ajaloolises mõttes on ta üleeilne päev, nad on vanurid, aga teevad oma töö ära. Muidugi oleks parem, kui neid oleks rohkem. Aga kui ka täna midagi juhtuks, me teeksime selle ja oma partnerite tehnikaga ära, mis on võimalik.»