Osalemist poliitikategemises pärsib uskumus, et otsused on ette ära tehtud

Kadri Ratt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Mihkel Maripuu

Kõige rohkem pärsib inimeste motivatsiooni osaleda poliitikategemises vähene info poliitikadokumentide kohta, eelnõude kommenteerimise liiga lühike aeg ning uskumus, et valikud on tegelikult juba ette ära tehtud, selgus poliitikauuringute keskuse Praxis värskest analüüsist.

Ministeeriumite partnerite seisukohalt on suurimad probleemid endiselt vähene info õigusaktide ja poliitikadokumentide ettevalmistamisest ning eelnõude kommenteerimise liiga lühike aeg. Kõige negatiivsemalt aga mõjub osalemismotivatsioonile kaasamise kui formaalsuse täitmine, mida siiani aeg-ajalt esineb.

Uuringu tulemused näitasid, et peaaegu pooled ministeeriumite ametnikud on kokku puutunud valdkonna siht- ja huvirühmade passiivsuse probleemiga. 2004. aasta küsitlustulemustega võrreldes võib öelda, et see probleem on viimasel kuuel aastal püsinud: nimelt vastas tookord 44 protsenti ametnikest, et huvirühmade passiivsus on alati või tihti kaasamisel takistuseks.

Samas on poliitikakujundamises osalenud huvirühmad viimase kahe aasta jooksul tegutsenud proaktiivselt: juhtinud ministeeriumi tähelepanu valdkonnas lahendamist vajavatele probleemidele, tutvustanud oma tegevust ja seisukohti, esitanud täiendusettepanekuid ja kommentaare seaduseelnõudele.

Küsitlustulemustest üksi jääb siiski selgusetuks, kas huvirühmade passiivsuse probleemi näol võib tegemist olla müüdi püsimisega või mugava vastuse märkimisega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles