Politsei Albaania perekonna juhtumist: inimlike otsuste tegemist takistab jäik seadus

Politsei ja piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja Priit Pärkna kinnitas, et migratsioonibüroo on teinud kõvasti tööd, et leida integreerunud Albaania perele võimalus Eestisse jäämiseks. Nüüd vaatavad aga ka ametnikud seaduseloojate poole, sest inimlike otsuste tegemist takistavad täna jäigad seadused.

Vao keskuses kolm aastat asüüli oodanud Albaania perele on antud teada, et nad tuleks esimesel võimalusel PPA kontorisse. Millise lahenduse neile leidsite?

Me jõudsime nendega punkti, kus standardlahendused said otsa. Meil ei jäänud muud üle kui otsida muid võimalusi, et Eestisse integreerunud inimene ei peaks siit koos lastega ära minema. Eks me puresime tõesti, et mis ikkagi on see võimalus. Migratsioonibüroo juristid tegid sellega tööd.

Leidsime konstruktsiooni võttes arvesse riigikohtu lahendeid ja põhiseadust. Kui välismaalane elab perekonnaelu põhiseaduse tähenduses, siis võib tema õigus elada Eestis tuleneda põhiseadusest, mitte üksnes välismaalaste seadusest. Välislepingust tulenevalt saame me anda perekonnale elamisloa, kasutades ära seda, et nad on siia integreerunud ja Eesti riik peab kaitsma perekonda, kes siin elab.

Humaanselt saame aru, et on mõistlik, et inimene Eestisse tuleb, miks me siis teda takistame?

Ma ei sooviks väga detailselt seda konkreetset juhtumit ajakirjanduse veergudel selgitada, kuna tegemist on väga erandliku juhtumiga. Seda ongi võimalik rakendada vaid selle perekonna puhul, kuna nad on juba Eestisse integreerunud – mees töötab, laps õpib siin koolis viitele.

Vaatasime, mida on riigikohus arvanud, mida räägib põhiseadus, mida inimõiguste konventsioon. Tegemist on kõikide asjade kooslusega, väga äärmusliku variandiga. Laias laastus on see vaade humaansete kaalutluste poole.

Sisuliselt te otsisite õigusaktidest näpuga taga, kuidas võtta arvesse perekonna inimlikku olukorda, sest praegune välismaalaste seadus seda ei võimalda.

Kõik selle teebki keeruliseks humaansetel kaalutlustel elamisloa andmise võimaluse puudumine, mida PPA on juba aastaid oodanud. See lahendaks täna kõik sellised mured, kus me näeme, et väga jäigad nõuded takistavad mõistlike otsuste tegemist.

Kui kaua teie inimesed töötasid selle nimel, et selline variant Albaania perele leida?

Lahendust on inimesele ju otsitud koguaeg. Saaga on kestnud ju pikka aega. Inimene on küsinud esialgu pagulasstaatust, oleme alustanud sellest ja kontrollinud vastavaid kriteeriume. Selgus, et meil ei ole võimalik talle seda anda. Läksime edasi töötamisega (elamisluba töötamiseks - toim.), kuid tööandja ei tule kahjuks sellega kaasa. See on tema õigus, mitte kohustus. Aasta tagasi ei olnud meil võimalik rääkida veel ka töötamisest.

Viimased paar kuud on käinud intensiivsem töö. Meie ülesanne on aidata leida lahendus, täna on kahjuks jäänud kuvand, et me takistame. Meil on sügavalt kahju, et see on täna nii läinud, aga eile õhtuks on perekonnal teada, mida nad tegema peavad.

Meie pakkumine eeldab muidugi, et loobutakse kõikidest varasematest taotlustest (asüülitaotlus, elamisluba töötamiseks – toim.).

Ei ole vist väga palju juhtumeid, kus nii haldus- kui ka ringkonnakohus saadavad varjupaigast keelduva otsuse PPAle uuesti arutamiseks, nagu Albaania pere puhul? Seetõttu ongi see vaidlus nii pikale veninud ja inimesed on jõudnud siin end sisse seada.

Need on harvad juhud tõesti.

On juriste kes ütlevad, et PPA on ise loonud endale probleemi – te oleksite asüülivaidluses võinud leida kompromissi, kuid mingil põhjusel ei soovinud seda teha. Ei soovinud alla anda?

Kindlasti ei ole tegemist ametnike jonni või kiusuga. Kui vaadata pelgalt põgenikestaatuse küsimust, siis see kohtuvaidlus oleks võinud veel kesta aasta aega. Kui me tahaks kiusata, siis me võiks sellega edasi minna. Siis me ei paneks lauale erinevaid variante. Seadus on see, mida me peame ennekõike järgima. Peame võtma arvesse päritoluriiki, põhjuseid, miks on ära tuldud. Selgus, et meil ei ole võimalik talle kaitset anda.

Möönan, et meie seadusandlik pool on olnud liiga jäik. Varasem seadusandlus on olnud väga Eestit kaitsev, selleks on ajalooline põhjus olemas. Aga me elame täna teisel ajal ja olukord on kardinaalselt muutunud.

Kui palju PPA töös tuleb ette, et oleks vaja kasutada võimalust anda elamisluba humaansetel kaalutlustel. Kas keegi, kes sellist võimalust vääriks, on täna Eestist ära saadetud?

Ma julgen arvata küll. Suurem probleem kerkis üles tol hetkel, kui hakkasid saabuma inimesed Ukrainast. Kui inimene tuleb siia taotlema põgeniku staatust, siis me peame hindama, kust ta tuleb. Rolli võib hakata mängima näiteks see, et Ida-Ukrainas on tõsine madin, aga Lääne-Ukrainas on võimalik elada. PPA peab hindama, kust inimene tuleb, kas tema kodukohas on ohtlik või on tal reaalne võimalus riigi sees mujale elama minna.

Paljudel ukrainlastel on Eestis sugulased, elukohaga pole probleeme. Kõik on nõus teda vastu võtma, aga seadust järgides läheks ikkagi raskeks. Humaanselt saame aru, et on mõistlik, et inimene Eestisse tuleb, miks me siis teda takistame?

Kas PPAl on idee, kuidas võiks seda seaduses sõnastada?

Loomulikult on PPA oma mõtted avaldanud, aga mis kujul lõplikult see lähenemine vastu võetakse, seda peab ennekõike otsustama parlament. See on poliitiline sõnum.

Kas midagi tuleks muuta ka töötamiseks antavate elamislubade puhul, kui tööandja on valmis töökäest loobuma, sest bürokraatiat on palju ja vastutus suur?

Ma arvan, et me ei peaks tööloa osas kohe midagi muutma hakkama, aga me peaks vaatama võib-olla üle protseduuri. Kui Eesti riigi eesmärk peaks olema teadjama inimese Eestisse toomine, siis kas see koorem, mis tööandjal täna lasub, on mõistlik. Bürokraatia ei saa takistada tarkade inimeste Eestisse tulekut.

Eesti ühiskond peaks liikuma paratamatu arusaamise juurde, et integratsioon, inimeste liikumine, tööjõu liikumine on tänase ühiskonna üks osa.

***

Postimees kirjutas kaks nädalat tagasi Vao keskuses elava Albaaniast pärit perekonna keerulisest loost – Albaanias kriminaalpolitseinikuna töötanud Almen (täisnimi toimetusele teada) on siin üle kolme aasta varjupaika oodanud. Selle aja jooksul on tema kaks tütart õppinud ära eesti keele ning kolmas on Eestis sündinud.

PPA on Almeni perele kolme aasta jooksul asüüli andmisest keeldunud ja leidnud, et kui Almenit võidi korruptsiooniga kimpus kodumaal tõesti kunagi taga kiusata, siis pole tõestust, et teda seal endiselt kius ähvardab. Ehkki nii haldus- kui ringkonnakohus on leidnud, et PPA peab keelduva otsuse üle vaatama, sest arvestatud pole kõiki asjaolusid, tegi PPA möödunud aasta lõpul taas keelduva otsuse.