Politsei: igal nädalal on paar ahistamisjuhtu

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veebikonstaabel Maarja Punak.
Veebikonstaabel Maarja Punak. Foto: Kristjan Teedema

Osa rassistlikke ahistajaid kuuletub politsei korralekutsumisele, ent mõned peavad solvangute kirjutamist sõnavabaduseks, kirjeldab veebikonstaabel Maarja Punak.

-Kui palju pöördub politseisse inimesi, kes on tolerantsuse tõttu sattunud rassistide ahistamise ohvriks?

Selliseid pöördumisi saavad veebikonstaablid paraku paar korda nädalas. Siiski ei ole vaadete pärast solvajaid väga palju, sest paljude kaebuste puhul korduvad samad nimed. Pigem on ahistajateks väike grupp inimesi, kes aktiivselt otsivad konflikti, mõnitavad ja halvustavad inimesi, kes on nendega eriarvamusel. Kuigi selline käitumine on kahtlemata ebaviisakas ja riivab inimeste turvatunnet, ei ole enamasti siiski tegemist süüteoga.

-Mis on olnud ähvarduste sisu?

Enamasti on tegu solvangute ja ebasündsate postitustega, kuid on ka kommentaare, kus soovitakse halba. Selliseid juhtumeid, kus sotsiaalmeedias tehtud postitusele järgneks ka mingi ohtlik või häiriv tegu füüsilises maailmas, ei ole minu praktikas ette tulnud.

-Kas politsei on rassistlikult motiveeritud ahistajatega suhelnud ja mida nad ütlevad?

Politsei on selliste juhtumite korral võtnud solvajatega ühendust ja kutsunud neid korrale. On neid, kellele ka kiire vestlus mõjub distsiplineerivalt ja inimene saab aru, et on eksinud. Siiski on päris palju ka neid, kes peavad sellist käitumist oma õiguseks seisukohti väljendada, ning võib eeldada, et nad pigem oma käitumist ei korrigeeri.

-Kuidas peaks küberähvardamise ohver käituma ning kust jookseb piir solvamise ja karistatava ähvardamise vahel?

Üldsõnalist pahameele avaldust, isegi kui see sisaldab viiteid, mis võivad lugeja turvatunnet riivata, ei saa seaduse mõttes pidada ähvardamiseks. Karistusseadustiku kohaselt eeldab ähvardamise koosseis seda, et ähvardamine on suunatud konkreetsele inimesele ning inimene ise tunneb ennast reaalselt ohustatuna ja tal on põhjust arvata, et ähvardus võidakse täide viia. Siiski soovitame ohu tajumisel igal juhul pöörduda politsei poole, et saaksime olukorrast teada ka juhul, kui menetlust ei alustata.

Solvamise või laimamise korral on inimesel õigus pöörduda kohtusse. Mõistlik on sellisel juhul eelnevalt koguda kokku kuvatõmmised solvavatest postitustest, netivestlustest ja ahistajate kontodest, et teisel osapoolel ei oleks võimalik olulist tõendusmaterjali kustutada. Alati aitab ka n-ö füüsiline tõke ehk solvajate blokeerimine.

Kapo: äärmuslus pole seni julgeolekuoht

Rassistlikud küberkiusajad on Eestis pigem üksikisikud ja kaitsepolitsei pole täheldanud nende äärmuslikku organiseerumist, ütles kapo pressiesindaja Harrys Puusepp.

«Küberkiusamine on kahtlemata häiriv ja võib olla ka päris nõme. Nõmedus ja pahatahtlikkus ei ole aga automaatselt ei kuritegu ega äärmuslus, mis ohustaks põhiseadusliku korra kehtimist,» rääkis Puusepp.

«Tänaseni saame kinnitada, et Eestis äärmuslus riigi põhiseaduslikku korda otseselt ei ohusta ja töötame selle nimel edasi, et see nii ka jääks. See tähendab, et kogume teavet ja kasutame teisi seaduslikke võimalusi julgeoleku tagamiseks, ennetades ja tõkestades ohtude realiseerumist,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles