Teenusmajanduse Koja ja Postimehe žürii valis 2015. aasta halvima seaduse kandidaatidena välja kuus õigusakti, mille seast valib komisjon võitja välja lähinädalate jooksul.
Aita valida 2015. aasta halvim seadus (7)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
15. veebruar 2016, 19:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parima ja halvima seaduse konkursil saavad kaasa lüüa ka Postimehe lugejad. Kuna sotsiaalhoolekande seadus ja sotsiaalkaitseministri määrus abivahendite kohta on nii-öelda ühe mündi kaks külge, siis on hääletusel pandud need kaks õigusakti kokku.
Halvima seaduse kandidaadid on suvalises järjestuses ning nende järjekord ei kujuta endast pingerida.
2015. aasta halvima seaduse kandidaadid on järgmised:
Žürii põhjendus: Seadusega tõsteti majutusasutuste käibemaksumäära, lisaks kerkisid aktsiisid kohati kuni kümme korda. Hea õigusloome tava ütleb, et õigusloome peab olema etteaimatav, asjasse puutuvaid kaasav ja põhinema mõjude analüüsil, mis antud eelnõul kõik puudusid. Käibemaksuseaduse muudatus viidi läbi niinimetatud kobarseaduse sees. Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud, aga käibemaksuseaduse muudatus tehti kiirkorras selle mõjusid analüüsimata.
Žürii põhjendus: parkimistasude tõstmise eelnõu menetlust iseloomustas selle kiirendatud korras vastuvõtt erakorralisel istungil. Ilmselgelt oli suurem seos eelarve tulu poolega kui vajadusega tagada keskkonnasõbralikum käitumine. Hea õigusloome tava ütleb, et õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud ning õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud.
Žürii põhjendus: 1. jaanuaril 2016 jõustus sotsiaalhoolekande seadus, mis pani abivahendite müügi ja üürimise hüvitamise süsteemi administreerimise sotsiaalkindlustusameti ülesandeks. Hea õigusloome tava ütleb, et õigusaktide jõustamiseks jäetakse piisav aeg ning seadus peab olema mõjus, mistõttu eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ning hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist.
Žürii põhjendus: Riigikogu eiras oma lubadust kehtestada rakendusaktid, mistõttu ei ole kooseluseadus olulises osas rakendatav. Hea õigusloome tava ütleb, et seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga. Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Rakendusaktid esitati 1,5 kuud enne seaduse jõustumist. Seadusemuudatus muudab 85 õigusakti. Eelnõule valiti vale normitehniline lahendus, ei plaanitud jätta aega menetlemiseks, kaasamiseks ja rakendamiseks. Kuna eelnõu esitasid saadikud, siis ei olnud ka kaasamist ja kooskõlastamist ning mõjude hindamist. Selle tulemusena jõustus kooseluseadus rakendussäteteta.
Žürii põhjendus: Seadus võeti vastu 9. detsembril 2015, avaldati 30. detsembril 2015 ja see jõustus juba 1. jaanuaril 2016. Seaduse rakendajatele ei jäetud üldse aega sellega tutvumiseks ning invavahendite ootamatu kallinemine oli üks näide sellest.
Žürii põhjendus: Jaanuaris 2015 esitas Proviisorite Koda kollektiivse pöördumise ravimiseaduse muutmiseks ning apteekide omandipiirangu kehtestamiseks, mille tulemusel muudeti ravimiseadust. Tegu on ühe ettevõtete grupi monopoli kinnistamisega ehk lobiseadusega, mis on vastuolus hea õigusloome tavaga.