Okupatsioonide muuseumist saab Vabamu

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
17. veebruar 2016 11:32

Okupatsioonide muuseum muudab oma nime Vabamuks ning laiendab ümberehituse käigus 2018. aasta alguseks oma ekspositsiooniala ligi kaks korda.

Okupatsioonide muuseum suletakse külastajatele järgmisel aastal ning hoone on kavas Vabamuna avada 2018. aasta jaanuaris ehk vahetult enne Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva, ütles okupatsioonide muuseumi direktor Merilin Piipuu Postimehele.

Kui praegu keskendub muuseum okupatsiooniajale ja kannatustele, siis pärast ümberehitust on kavas vabaduse kaotuse kõrval käsitleda muuseumis ka vastupanuga seonduvat ja vabaduse taastamist. Muuseumi uueneva ekspositsiooni sisu on kui temaatiline liikumine okupatsioonidest vabaduse ja taastumise poole.

Okupatsioonide alane väljapanek hakkab edaspidi koosnema kolmest suuremast teemast – inimsusevastased kuriteod, väliseestlased ning argielu Eesti NSVs ja vastupanu.

Muuseum võtab lisaks praegu kasutusel olevale 660-ruutmeetrisele ekspositsioonipinnale kasutusele ka keldrikorruse ja muuseumi teise korruse ning pärast ümberkorraldusi saab muuseumi ekspositsioonipinna suurus olema 1120 ruutmeetrit.

Kava järgi hakkab okupatsiooniaega käsitlev ekspositsioon asuma muuseumi keldrikorrusel, kus praegu asub museaalide hoidla. Muuseumi hoidla on kavas viia majast välja. Muuseumi esimesel korrusel hakkab asuma Vabaduse saal, mille ekspositsioon on vastavalt vajadusele liigutatav. Kasutusele on kavas võtta ka muuseumi teine korrus, kus praegu asuvad meeskonna tööruumid.

«Muudatuspaketi eesmärk on rääkida lugu nii vabaduse haprusest kui ka sellest, miks on oluline seda hoida. Eriti just noortele inimestele, kes on sündinud okupatsioonijärgses vabas Eestis ja kelle jaoks vabaduse kaotuse osaga Eesti lähiajaloost isiklikku sidet pole. Praegu on ekspositsiooni klaasi taga vanad esemed, mille lood on väga liigutavad, aga nad üksi ei kõneta noori. Meil on näiteks vanglas käsitsi valmistutud kaardipakk. Kui noor inimene vaatab meie ekspositsiooni, ei mõista ta enam selle kaardipaki väärtust. Praegu algab meie ekspositsioon vana raadioga, aga noor põlvkond ei mõista enam raadio tähendust, kuna praegu on kõik nutitelefonis olemas. Eesmärk on meenutada inimestele tunnetust, mis juhtub, kui sult vabadus ära võetakse,» selgitas Piipuu.

Ta meenutas president Lennart Meri kõnet Okupatsioonide muuseumi avamisel 2003. aastal, mil ta ütles, et see okupatsioonide muuseum võiks olla vabaduse maja, mis räägib kodanikuühiskonna rollist ja olulisusest. Piipuu sõnul võikski hoonest saada aktiivsete ja ärksate inimeste, kodanikuühiskonna kohtumispaik, kus korraldada erinevaid arutelusid. «Loodame, et see hoone saab arvamusfestivali paigaks väljapoole suve,» ütles Piipuu.

«Mina näen Vabamut kui mõttemaailma start-upi, millel on säravate silmadega meeskond ja idee, millesse usutakse. Eesti elu edendavad erinevad vabadused nagu näiteks sõna- või ettevõtlusvabadus on selle inspireeriva algatuse nurgakiviks,» tõdes muuseumi nõukogu liige Sten Tamkivi.

Vabamu loomiseks algatatavat ühisrahastuskampaaniat on lubanud aidata käima lükata ka president Toomas Hendrik Ilves, välisminister Marina Kaljurand, vabakonna eestkõneleja Urmo Kübar ja paljud teised, teatas muuseumi esindaja

Okupatsioonide muuseum on esimene Eestis asuv muuseum, mis ehitati spetsiaalselt muuseumihooneks. Muuseum asutati väliseestlase Olga Kristler-Ritso annetuse toel. Praeguseks on tema perekond annetanud muuseumi rajamisse ja arengusse üle 2,5 miljoni euro.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL