Siseministeerium edastas möödunud nädalal riigikogu põhiseaduskomisjonile ettepaneku, kuidas muuta välismaalaste seadust nii, et tekiks võimalus anda elamisluba ka nö. humaansetel kaalutlustel.
Vaata, kes võivad tulevikus saada Eesti elamisloa «humaansetel kaalutlustel»
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
17. veebruar 2016, 14:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) on kurtnud, et tuleb ette juhtumeid, kus PPA näeb, et välismaalane võiks Eestis elada, kuid seaduslikku alust elamisloa andmiseks PPAl pole. See probleem hakkas silma, kui teravnes olukord Ukrainas. Paljudel sealsetel elanikel on sugulased Eestis, kelle juurde sooviti sõja eest tulla. Suguvõsa oli neid valmis ka vastu võtma, kuid seaduslikku alust elamisloa andmiseks PPAl ei olnud.
Samuti tõstatas humaansetel kaalutlustel elamisloa andmise teema Vaos elava Albaania perekonna juhtum, kus pika kohtuvaidluse vältel olid perelapsed jõudnud selgeks õppida eesti keele ning isa leidnud töö. Kuna ka PPA ei soovinud siia integreerunud perekonda Eestist välja saata, otsiti lõpuks abi põhiseadusest ja riigikohtu lahenditest.
Möödunud nädalal esitas siseministeerium riigikogu põhiseaduskomisjonile ettepaneku muuta välismaalaste seadust nii, et PPAl oleks edaspidi võimalik selliseid inimlikke aspekte elamisloa menetluses arvestada.
Ei ole võimalik ise taotleda
Siseministeeriumi ettepanekul võiks lisada välismaalaste seadusesse paragrahvid 210(3) ja 210(4) järgmises sõnastuses:
210(3) - erisus püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärgist ja tingimustest
(1) Erandina võib välismaalasele anda tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks, kui välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetluste käigus on ilmnenud, et välismaalase Eestisse mittelubamine või Eestist lahkuma kohustamine oleks talle ilmselgelt liiga koormav, välismaalasel puudub võimalus saada Eestis elamisluba muul alusel, välismaalase Eestis elamine on kooskõlas avalike huvidega ning välismaalane ei kujuta ohtu avaliku korrale ja riigi julgeolekule.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel elamisloa andmise või sellest keeldumise otsustamisel ja elamisloa kehtivusaja määramisel arvestatakse järgmisi asjaolusid:
1) välismaalase Eestis viibimise kestus;
2) välismaalase vanus;
3) välismaalase terviseseisund;
4) välismaalase isiklikud, majanduslikud ja muud sidemed Eestiga, mis väärivad kaitsmist;
5) Eestis lahkuma kohustamise tagajärjed välismaalase perekonnaliikmetele;
6) välismaalase Eestis kohanemist;
7) välismaalase sidemeid päritoluriigiga.
210(4) - erandina püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg
Käesoleva seaduse § 210 (3) alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa võib anda kuni üheks aastaks korraga ja seda võib pikendada kuni kolme aasta võrra korraga.
2) Samuti on mõistlik näha ette tähtajalise elamisloa andmise võimalus vastava isiku perekonnaliikmetele.
«Nimetatud alusel elamisloa andmine on erandlik ning samuti ei ole isikul võimalik luba ise taotleda, vaid isik saab PPA poolt läbiviidava muu menetluse käigus välja tuua asjaolud, miks ta siiski Eesti elamisluba vajab. See aitab ära hoida vastaval alusel elamisloa väärkasutust,» seisab siseministri ettepanekus riigikogu põhiseaduskomisjonile.
«Teeme ettepaneku kaaluda eeltoodud muudatusettepanekute lisamist vabariigi valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (81 SE),» lõpetas siseminister Hanno Pevkur.
Nö. humaanseid aspekte arvestavad Pevkuri kinnitusel ka mitmed teised riigid.
Soomes näiteks on võimalik humaansetel kaalutlustel anda elamisluba, kui sellest keeldumine põhjustab ebamõistlikke raskusi, mis on seotud inimese tervisega, sidemetega Soomes või osutub väljasaatmine talle liiga koormavaks.
«Küll aga tasub öelda, et selle alusel on elamislubasid antud väga vähe. See on väga erandlik menetlus,» lisas Pevkur.
Taanis on olemas sarnane menetlus. Elamisluba võib anda, kui välismaalasel on tõsine ravivajadus ja väljasaatmine võib isiku tervist kahjustada. Rootsis on märgitud, et elamisluba võib anda «erakordselt rõhuvatel asjaoludel».
«Hollandis peab olema ministri otsus, mis tõendab seda, et see on väga erandlik menetlus, aga põhimõtteliselt on erandeid alati olemas ja see paindlikkus on minu hinnangul vajalik ka Eesti seadustes,» lisas Pevkur.