Rahvusvaheline poliitikaväljaanne Politico paigutab oma analüüsis Eesti koos veel kuue riigiga nende hulka, kellel on neljapäeval algaval Euroopa Liidu ülemkogul kahes põhiküsimuses kõige vähem mõju.
Politico asetab Rõivase enne ELi tippkohtumist kõige vähem mõjukate riigijuhtide hulka (5)
17. veebruar 2016, 17:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Great way to understand the #EU summit - @PoliticoRyan's view of who matters round the table https://t.co/JZEnfZ5btB pic.twitter.com/ScCyBFnqe4
— Kate Day (@kate_day) February 17, 2016
Euroopa Liidu liidrid kogunevad neljapäeva õhtul Brüsselisse, et leppida kahepäevase ülemkogu käigus kokku Ühendkuningriigile tehtavates järeleandmistes ning arutada rändekriisiga toimetulekut. Mõlemas teemas hindab Politico Eesti peaministri Taavi Rõivase koos Läti, Luksemburgi, Küprose, Leedu, Bulgaaria ja Rumeenia liidriga kõige vähem mõjukate hulka.
Oma artiklis Politico isegi ei maini Eestit eraldi. «Igaühele meeldiks olla võitja, igaüks tahaks olla võitja. ELi tippkohtumistel ei saa kõik olla võitjad,» kirjutab väljaanne. Näiteks Soome peaminister Juha Sipilä paigutub nii migratsiooni kui ka Brexiti suhtes umbes keskele.
Matti Maasikas, Eesti alaline esindaja ELi juures, ütles, et artiklis välja toodud hinnangud on subjektiivsed. «Ilmselt on mõju siin püütud hinnata positsioonide konfliktsuse järgi,» lausus Maasikas. «Brüsseli praktikute, igapäevaselt neid küsimusi arutatavate inimeste jaoks on see tabel siiski küsimärke täis,» lisas ta.
Maasikase sõnul on Ühendkuningriigi kokkuleppe teemal Eesti ja UK vahel toimunud tihedad kontaktid, sealhulgas peaministrite tasandil. «Eesti valitsus saab toetada Ülemkogu eesistuja Donald Tuski pakutud kokkulepet. Eesti ei pea vajalikuks selles küsimuses konfliktset positsiooni võtta, see on olnud meie taktikaline valik. Seda enam, et Eestile olulistes küsimustes nagu inimeste vaba liikumine ja euroala, vastab Tuski pakutu meie huvidele,» rääkis Maasikas.
Maasikas ütles, et Eesti lai huvi on hoida Suurbritannia Euroopa Liidus ning mitmete EL konkurentsivõime kasvatamisele suunatud ettepanekutes on Eesti brittidega kogu aeg sama meelt olnud. «Peamist vastuseisu Cameroni ettepanekutele oodatakse – nagu näitab ka see Politico artikkel – riikidelt, kelle kodanike hulgas on rohkem toetustest sõltuvat rännet. See ennustus ei pruugi muuseas paika pidada, mitmed märgid Brüsselis näitavad, et põhiküsimuseks võib kujuneda hoopis euroala riikide ja eurot mittekasutavate riikide suhe.»
«Rände teemal on loogiline, et artikli – nagu kogu EL rändekriisi halduse – põhitähelepanu all on riigid, kellel on kriisiga, põgenikevoogudega seni vahetum kokkupuude. Seega nn rinderiikidel – Kreeka, Itaalia, Balkanimaad ja sihtriikidel – Saksamaa, Rootsi, Austria. Eestil oli igal tasandil, kuni valitsusjuhini välja, oluline roll algse kvoodiettepaneku õiglasemaks muutmisel, kus me saavutasime oma eesmärgid. Eesti on rändekriisis alati pidanud oluliseks solidaarsust teiste liikmesriikidega, ka siis, kui seda ehk põhjalikumate protseduuridega ellu viime,» sõnas diplomaat.
Politico paigutab kõige mõjukamateks Saksa kantsleri Angela Merkeli, Briti peaministri David Cameroni ning ka Itaalia peaministri Matteo Renzi.
Migratsiooniteema mõjukuse teljel saavad maksimaalselt tugeva paigutuse Kreeka peaminister Alexis Tsipras ning ka tema Ungari kolleeg Viktor Orban. Oma senise tegevusega kogutud moraalse kapitali tõttu hinnatakse migratsiooniteemadel mõjukateks ka Rootsi, Austria, Slovakkia ja Sloveenia valitsusjuhte, suhteliselt tugevaks ka Tšehhit, Horvaatiat ja Maltat.
Kaugelt tugevamalt kui nende riikide suurus võimaldaks esinevad mõlemas teemas Taani ja Holland, märgib Politico. Taani puhul saab seda paljuski põhjendada brittidele sarnase, erandeid sisaldava liikmesusega Euroopa Liidus ja jõuliste avaldustega rände teemadel, Hollandi puhul aitavad kaasa tema eesistuja positsioon, head suhted Londoniga ning aktiivsus rändekriisile lahenduste pakkumisel.
Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise ehk Brexiti ärahoidmiseks ettevalmistatava kokkuleppe teemadel peetakse üheks kõige mõjukamaks Poola peaministrit Beata Szydlot, aga ka Prantsusmaad, kuigi president Francois Hollande'il on oma riigi suurust arvestades märksa nõrgem positsioon. Brittide võimaliku lahkumise ärahoidmisel nähakse suuremat huvi ja mõju ka Hispaanial, Portugalil ja Iirimaal.
Euroopa Liidu institutsioonide juhtidest hinnatakse kõige mõjukamaks ülemkogu presidenti Donald Tuski, kellel on oluline roll mõlemas teemas. Migratsiooniküsimustes on suhteliselt tugev mõju Euroopa Komisjoni presidendil Jean-Claude Junckeril, temal ja Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulzi mõju Brexiti teemal peetakse samas keskmisest pisut väiksemaks.
Euroopa Liidu ülemkogu algab neljapäeva õhtul ning peaks lõppema reede lõuna ajal. Lisaks Brexitile ja rände teemale on päevakavas ka Euroopa majandus ning arvatakse, et liidrid arutavad ka Süüria kodusõjaga seonduvat.