Eestis on pärast iseseisvuse taastamist alates 1991. aastast tapetud ja mõrvatud 4268 inimest ehk samas suurusjärgus, kui elab inimesi Põltsamaa linnas.
Taasiseseisvunud Eestis on tapetud Põltsamaa linna jagu inimesi
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
18. veebruar 2016, 16:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi andmetel oli kõige verisem aastas 1994, kui kurjategijad võtsid elu 426 inimeselt. Kõige ohvriterohkemad aastad jäävadki 1990. aastate esimesse poolde. Tapmiste ja mõrvade arvult on teisel kohal aasta 1993, kui kurjategija käe läbi kaotas elu 389 inimest ning kolmandal kohal aasta 1995, kui tapeti 328 inimest.
Vägivallaohvrite arv kasvas hüppeliselt pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Kui 1991. aastal tapeti Eestis 170 inimesi, siis aasta hiljem, 1992. aastal kaotas kurjategija käe läbi elu juba 302 inimest.
1990. aastate teisel poolel hakkas vägivallakuritegudes elu kaotanud inimeste arv alanema. Üle 200 inimese aastas tapeti Eestis viimati 2001. aastal, kui elu kaotas 207 kuriteoohvrit. Tapetute arv ületas 100 viimati 2005. aastal, kui kurjategijad võtsid elu 123 inimeselt. Pärast seda on tapetute arv jäänud aastas alla 100.
2014. aastal tapsid kurjategijad 42 inimest. Esialgsetel andmetel oli 2015. aasta lähiajaloo kõige ohvritevaesem aasta. Justiitsministeeriumi esialgsetel andmetel kaotas eelmisel aastal kuriteo läbi elu 40 inimest. Ministeerium kinnitab eelmise aasta kuritegevuse ametliku statistika kevadel.
Jaanuaris ei registreeritud esmakordselt lähiajaloos Eestis tapmisi ega mõrvu
Jaanuarikuu jooksul ei registreeritud Eestis ühtegi tapmist ega mõrva, mis on esimene kuu Eesti iseseisvuse taastamise järel, kui politseini ei jõudnud infot ühegi vägivaldselt elu kaotanud inimese kohta.
Jaanuarikuu teeb Eesti lähiajaloos erakordseks veel see, et kuu jooksul ei registreerud ka ühtegi tapmis- ega mõrvakatset.
Justiitsministeeriumi avalike suhete juhi Riina Solmani sõnul tuleb arvestada, et politseini jõudis 1. veebruaril info Pärnus mõrvatud 65-aastasest taksojuhist. Kuigi selle raske kuriteo registreerimine jäi veebruarikuusse, tapsid kurjategijad praegustel andmetel taksojuhi 31. jaanuari õhtul. Kuriteo täpse aja ja muud asjaolud selgitab välja uurimine.
Solman lisas, et tapmine võib ilmneda peitkuriteona ka hiljem, näiteks kui surnukeha leitakse hiljem.
Mis vahe on tapmisel ja mõrval?
Karistusseadustiku järgi on tapmine ja mõrv käsitletud veidi erinevalt. Mõrva eristab tapmisest selle toimepanemine raskendavatel asjaoludel. Seadus käsitleb mõrvana inimese tapmist juhul, kui see on toime pandud julmal või piinaval viisil, üldohtlikul viisil, kahe või enama inimese suhtes, vähemalt teist korda, röövimise või omakasu motiivil, teise süüteo varjamiseks või selle toimepanemise hõlbustamiseks või lõhkeseadeldist kasutades. Tapmise eest näeb karistusseadustik ette 6-15-aastase vangistuse, mõrva eest aga 8-20-aastase või eluaegse vangistusega.
Eesti tapetakse inimesi enamasti terariistaga
Justiitsministeeriumi andmetel tapetakse Eestis enim inimesi terariistaga. Ministeerium on koostanud aastate 2003-2013 tapmiste ja mõrvade analüüsi, millest selgub, et sel perioodil kaotas 41 protsendil juhtudest kuriteoohver elu pussitamise tagajärjel. 19 protsenti ohvritest tapsid kurjategijad tömbi esemega, näiteks kaika või kangiga. 14 protsenti ohvritest kaotas elu peksmise tagajärjel.
Seitse protsenti kuriteoohvritest tapsid kurjategijad tulirelvaga. Eesti paistab Euroopas silma tulistamise tagajärjel tapetud inimeste madala osakaaluga. Euroopas keskmiselt kaotab kuriteoohvritest elu tulistamise tagajärjel 27 protsenti kõigist tapetutest.
Kuus protsenti tapmisohvritest kaotas elu kägistamise läbi. 13 protsendil juhtudest kasutasid kurjategijad inimese surmamiseks muid meetodeid.
Mehi tapetakse palju rohkem kui naisi
2003.- 2013. aasta andmetel on Eestis vägivalla tõttu hukkunud mehi keskmiselt kaks kuni kolm korda rohkem kui naisi. 2013. aastal oli vägi valla tõttu hukkunutest mehi 65 protsenti, varasematel aastatel 70–80 protsenti. Naisi hukkub vägivaldse ründe tõttu märksa vähem kui mehi, ent tapetud naiste arv on olnud aastate kaupa kõikuv ja meestega võrreldavat vähenemistrendi siin esile tuua ei saa. Vägivalla tõttu hukkunute arv on vähenenud ennekõike tapetud meeste arvu vähenedes.