Justiitsminister Urmas Reinsalu ei toeta ideed ehitada neljarealine maantee välja üksnes Mäoni, vaid kui juba ehitada, tuleks see teha Tartuni välja; ehitamiseks võiks ka vajadusel laenu võtta.
Reinsalu: Eesti peaks neljarealise maantee Tartuni välja ehitama (13)
19. veebruar 2016, 00:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mina ei toeta Tallinn-Mäo neljarealist teed. Mäos elab väga vähe inimesi. Minu meelest tuleb ikka Tallinn-Tartu ehitada. Seda küsimust ei ole võimalik lahus arutada tervikvaatest,» ütles Reinsalu BNSile. «Riigil peaks olema eesmärk üks maantee, mis Tallinna ja Tartut ühendab.»
«Tunduks ju idiootlik arutada Tallinna-Helsingi tunnelit, selle loogikaga, et tunnel jääks Soome lahe keskele. Et Northstreami gaasitoruni ehitame selle tunneli välja, et käime seal gaasitoru vaatamas. Sellise ambitsiooni tasemel ülesandepüstitus mõjuks ju Kreutzwaldi Kilplana,» lisas ta.
«Pigem häda on ka senisel ehitusel, mis on toimununud Euroopa Liidu struktuurvahendite toel, et see on toimunud väga tsükliliselt ja heitlikult, nii planeerimine kui rahastamine. Eks oma osa selles on, et möödunud aastal seoti lahti mootorikütuse aktsiisi laekumine teehoiust ja -ehitusest lahti. Eks selle viljad nüüd paratamatult riigi valikuid kitsendavad. See on tõsiasi,» rääkis Reinsalu.
«Selge on see, et Tallinn-Tartu maantee küsimus tuleb riigil ära lahendada, kuid millised on riigil selleks rahalised vahendid, jääb riigieelarvestrateegia aruteluks,» lisas ta.
Reinsalu hinnangul tuleks Tallinn-Tartu maantee finantseerimiseks laenuvõtmisesse suhtuda tabudevabalt. «Minul mingeid tabusid selle koha pealt ei ole. Rahal on oma hind, raha eesmärk on mingeid reaalseid muutuseid esile kutsuda, kui riik investeeringuteks seda võtab. Tõsi on, et valitsus peab vaatama infrastruktuuri vajadusi tervikuna.»
Reinsalu sõnul on riigil kohustusi võimalik võtta. «Küsimus ei olegi selles, et rahavoogu ei ole võimalik riigil peale võtta, küsimus on selles, et see tähendab ka eelarvepositsiooni muutust ja milliseks eelarvepositsiooniks on valitsuse poliitiline kurss valmis. Valitsus on koalitsioonilepingut tehes ühe joonise kokku leppinud – nii-öelda eelarvepositsiooni parandamise suuna, kui sellest võtta teine kurss, eeldab see teistsuguseid otsuseid,» rääkis Reinsalu.
«Ka küsimus, et mis rahast ja kui suures ulatuses omafinantseering Rail Balticule tuleb. Ka need küsimused on veel vaja lahendada järeluuringu pinnalt. Selge on see, et neid asju ei saa otsustada üksikotsustena. Riigieelarvestrateegiast tuleb need asjad võtta rahulikult poliitiliselt ette ja selle pinnalt on võimalik ka rahulikult langetada rahapoliitilised otsused ja siis need sisustada infrastruktuuri valikutega,» rääkis Reinsalu.
Valitsus arutas teisipäevasel kabinetinõupidamisel Kose-Mäo lõigu neljarealiseks ehitamist. Lõpliku rahastamisotsuse teeb valitsus kevadel 2017-2020 eelarvestrateegia arutelu käigus.
Valitsus arutas projekti finantseerimise ajatamiseks kolme ehitusstsenaariumi varianti, millest kõige otstarbekamaks ja projekti kogumaksumuselt soodsaimaks hinnati stsenaarium, kus ehitusperiood jääb aastatesse 2018-2022 projekti eeldatava maksumusega umbes 170 miljonit eurot.