Kuigi OECD andmetel maksab Eesti õpetajatele riigi keskmisest madalamat palka, on tegelikkus vastupidine.
Eesti õpetajate madal palk osutus valeinfoks
17. detsember 2010, 18:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) eestvedamisel koostatud PISA uuringus öeldakse Eesti haridussüsteemi kirjeldades, et meil on madalapalgalised õpetajad.
Kooskõlas sellega väitis haridusteadlane Karmen Trasberg hiljuti Postimehe arvamusloos, et Eesti haridussüsteem on üks «kuluefektiivsemaid» - oleme PISA-testis üks maailma ja Euroopa edukamaid riike, makstes seejuures õpetajatele madalat palka.
OECD 2008. aasta statistika annab tõepoolest taolisteks järeldusteks alust.
Selle kohaselt teenib Eesti 15-aastase staažiga keskkooliõpetaja keskmiselt 70 protsenti riigi keskmisest palgast, mis on OECD riikide võrdluses üks kehvemaid.
Näiteks Euroopa hariduse lipulaeva Soome sarnase staažiga keskkooliõpetaja palk on napilt üle riigi keskmise (102 protsenti).
Esikohal on aga Hispaania, kus keskkooliõpetaja palk on koguni 1,28 riigi keskmist. Talle järgneb Belgia, mille flaamikeelses osas on vastav kordaja 1,14 ja prantsuskeelses 1,10 riigi keskmist palka.
Kuid on ka Eestist kehvema tulemusega riike. Neist, mille andmed OECD-l käepärast olid, oli kõige kehvem palgaseis Tšehhi keskkooliõpetajatel, kes teenisid vaid pool riigi keskmist palka (53 protsenti). Eestist madalam näitaja oli aga ka USA-l – 65 protsenti.
Haridusministeeriumi teatel on OECD võrdlus aga ekslik, sest põhineb õpetajate seadusandlikel palgamääradel.
«Eesti puhul on siinkohal tegemist palga alammääraga, ilma lisatasudeta ja täiendava koormuseta,» rääkis ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva.
«Samas on osadel riikidel arvestatud õpetajate palgale lisaks ka teatud boonuseid või esitatud hoopiski keskmine palgatase. Lisaks ei arvesta ülevaade riigiti erinevat õpetajate töökoormust.»
Ta märkis, et keskmine õpetaja töötasu on Eestis oluliselt suurem kui välja toodud seadusandlik palga alammäär.
Näiteks samal 2008. aastal olid palgaalammäärad vastavalt noorempedagoogil 9516 krooni, pedagoogil 10 077 krooni, vanempedagoogil 11 517 krooni ning pedagoog-metoodikul 13 908 krooni. Neist arvestas OECD üksnes pedagoogi palga alammäära.
Keskmisest palgast kõrgem
Õpetajate keskmine kuupalk 2008. aastal oli rahandusministeeriumi andmetel 13 165 krooni, mis on isegi kõrgem kui Eesti keskmine kuupalk, mis oli statistikaameti andmetel samal aastal 12 605 krooni.
OECD koefitsienti ümberarvutatuna tähendaks see 104 protsenti, millega me anname suhtarvult silmad ette isegi Soomele, ületades kindlalt OECD keskmist.
Ladva sõnul on haridusministeeriumi üks prioriteet aga seista selle eest, et õpetajate palga alammäärad ehk õpetajate palgad kasvaksid veelgi.
«Kuna õpetajate roll hariduses on tohutult oluline, siis tähendab õpetajate rahuolu ka õpilaste rahuolu ja paremaid õpitulemusi. Õpetajate palkasid ja õpilaste õpitulemusi üks-üheselt võrrelda ei saa, aga õpetajate rahuolu on üks haridussüsteemi väga oluline tahk,» märkis Ladva.