Simmi töölevõtmise kohta kuuleb poliitikutelt keerutamist

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herman Simm
Herman Simm Foto: Peeter Langovits

Miks võeti politseist skandaalidega lahkunud Herman Simm tööle kaitseministeeriumi, kus ta pandi tegelema riigisaladuste kaitsega? See on küsimus, millele on Simmi ülemusteks olnud poliitikutelt ja tippametnikelt veel võimatu vastust saada.


Riigikogu kapo komisjoni esimees Jaanus Rahumägi oli eile ajakirjanikele Simmi riigi olulisemate saladuste hoidjaks ja valvajaks nimetamisest rääkides kaunis kriitiline. Tema arvates tegid ametnikud, kes sellise mehe nii tähtsale kohale edutasid, olulise vea – nad ei ennetanud võimalikke riske ehk mõelnud oma peaga.


«Ilmselt võivad kõik tagantjärele tõestada, et juriidiliselt täitsid nad oma töökohustusi korrektselt, aga nad võiksid öelda, miks nad asju laiemalt näha ei tahtnud.»


Postimehele on väidetud, et 1995. aastal politseiametist skandaaliga lahkunud Simmi kaitseministeeriumi töölevõtmisel said määravaks mehe isamaalised aated. Ta oli osalenud Paldiski linna Nõukogude vägedelt ülevõtmises ja näidanud end muulgi moel patriootlikust küljest. Kuid seni on see vaid tühipaljas spekulatsioon.


Mees, kes sellele küsimusele vastust teab, on Simmi 1995. aastal tööle võtnud endine kaitseminister Andrus Öövel. Ent tema elab ja töötab praegu Šveitsis ning on juba nädal aega puhkusel Kasahstanis. Nii tuleb Eesti avalikkusel veel oodata Ööveli selgitusi, kas luuramisfoobiat põdenud, kasiinoäri ning humanitaarabina toodud hambaravi kabineti vasakule paneku skandaalidega seotud Simm oli ikka parim mees ministeeriumi julgeolekuga tegelema.


Ministeeriumi kantsler oli toona praeguseks siit ilmast lahkunud Robert Lepikson. Tõsi, Simmist sai ministeeriumis vastava talituse juht 1996. aasta augustis. Selleks ajaks oli ministeeriumi kantslerina töötanud neli kuud hiljem Markko Märtini kaardilugejana tuntuks saanud Toomas Kitsing. Ent tema väidab nüüd, et ei mäleta neid põhjuseid.
«See oli 12 aastat tagasi,» ohkas Kitsing telefonivestluses Postimehele. «Ja ma tõesti ei mäleta enam. Simm töötas ministeeriumis enne mind ja ma ei oska tema kohta öelda mitte midagi erilist. Oli nagu kõik teised.»


Kitsingust veidi jutukam on tema järglane, 2001. aastal kantsleriks saanud Indrek Kannik. Ent temagi väidab end süüst puhta oleva. «Simm on pärit teisest ajastust ja teisest kultuuriruumist kui mina või minu sõbrad,» ütles Kannik.


«Sellest tulenevalt on ka tema igapäevane käitumisstiil minu suhtlusringkonna omast erinev. Paraku ei anna isiklik sümpaatia või antipaatia alust otsustada isiku ametissesobivuse üle.» Kuid Kanniku väitel oli siiski korra kaalumisel Simmi ametist tagandamine.


Kommenteerimast ei keeldu ka Simmi 2001. aastal osakonna juhiks edutanud toonane kaitseminister Jüri Luik. Ent temagi vastus on kaunis ametkondlik. Luige sõnul oli Simmi nimetamine osakonna juhiks suuresti rutiinne tegevus, mis ei toonud kaasa mehe tööülesannete muutust.


«Kui Eesti sai endale MAPi ehk NATO liikmesuse tegevuskava, oli vaja määrata inimene, kes vastutaks salajase informatsiooni liikumise eest Eesti ja NATO vahel,» ütles Luik. «Et kogu ülejäänud MAPiga tegeles niikuinii kaitseministeerium, läks see ülesanne ministeeriumile ja samuti hästi loogiliselt läks see Herman Simmile, kes vastutas niikuinii ministeeriumis riigisaladuste kaitse eest.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles