Hanson kaalus Simmi ametist vabastamist juba viie aasta eest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu abilinnapea Margus Hanson.
Tartu abilinnapea Margus Hanson. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Herman Simmi vabastamist kaitseministeeriumi riigisaladuse kaitse osakonna juhataja kohalt kaalus juba viie aasta eest tollane kaitseminister Margus Hanson, põhjuseks polnud aga kahtlused venelaste kasuks töötamises, vaid kehv inglise keele oskus.


Simm sai inglise keeles küll tööga hakkama, kuid tollal arvati, et selle koha peal töötav inimene võiks kaitseministeeriumi maine tõttu seda keelt soravamalt rääkida. Hansoni sõnul arutas ministeeriumi juhtkond Simmi vabastamist 2003. aasta lõpus või 2004. aasta alguses, ent arutelu polnud konkreetne ja sinnapaika see jäi.


Ka Indrek Kannik, kaitseministeeriumi kantsler aastail 2001–2004, mäletab, et Simmi sobivust ta töökohale tollal arutati. «Samas sai ta oma igapäevatööga rahuldavalt hakkama ning pensionile minekuni ei olnud palju jäänud,» selgitas Kannik, miks Simm siiski ametisse jäi.


Simmi vahistamine riigireetmise süüdistusega pani Hansonit aga uuesti järele mõtlema mõningatele asjadele, mis juhtusid veel tema ministriks­oleku ajal. 2004 sügisel varastati Hansoni Tartu eramu esikust portfell riigisaladust sisaldanud materjaliga.

Hansoni sõnul ei uskunud ta juba tollal, et portfelli varguse taga olid tavalised murdvargad. Hanson ei täpsustanud, mis laadi dokumendid tal portfellis olid, aga küll võinud Simm teada, mis seal oli ja vastavalt sellele ka vargaid suunata.


Pärast portfellivargust oli just Simm see, kelle poole Hanson pöördus. Tagantjärele tarkusega lausus Hanson, et väga head nõu Simm talle ei andnud, ent jällegi Hanson ei täpsustanud, millist nõu ta sai.


Hansoni sõnul oli riigisaladuste kaitsmise süsteem tollal üsna korratu, mille üheks näiteks oli ka välisminister Kristiina Ojulandi ajal välisministeeriumist kadunud kümned salajased dokumendid. Nüüd tundub Hansonile, et segadus võis olla tahtlik, sest see võis Simmil aidata oma tegevust jätkata.


Reservkolonelleitnant Leo Kunnas ütles Simmile esitatud spioneerimissüüdistusi kommenteerides, et tema tegevteenistuses oleku ajal pani teda imestama, et kaitseministeerium küsis aeg-ajalt ka dokumente, millel polnud ministeeriumi enda tööga eriti pistmist, näiteks mitmesuguseid operatiivplaane.


Et kogu salastatud info liikumine kaitseministeeriumi ja kaitseväe peastaabi vahel käis vastavalt korrale just Simmi osakonna kaudu, võis Simm teoreetiliselt ka oma initsiatiivil küsida asju, mida tema leivaisad võõrriigist saada soovisid.


Kaitseministeeriumi kantsler Lauri Almann ei soovinud uurimise huvides kommenteerida, kas kaitseministeerium kunagi midagi sellist peastaabist küsinud on. Endist kaitseministrit Jürgen Ligit nörritas aga juba Kunnase idee, et kaitsevägi mingit hulka infot ministeeriumi eest varjab. Ligi meenutas, kuidas tema ametiajal läks peastaabist info saamine väga vaevaliselt, kuigi tsiviilkontroll just seda tähendabki, et vajadusel saab kaitseministeerium kaitseväelt igasuguse vajaliku info.


Selle kohta lausus Kunnas, et huvilised kaitseministeeriumist said vajadusel kõigi dokumentidega peastaabis tutvuda, ent mitte koopiaid endale ministeeriumi kaasa võtta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles