Kui eestlaste aastavahetuse saluut on niigi lõunanaabritest nirum, kulutavad omavalitsused sellele tänavu veel vähem raha. Erandiks on Tallinn, mille nõudmised tekitavad aga ilutulestiku pakkujates pahameelt.
Uusaastaööl jääb pauke üha vähemaks
18. detsember 2010, 11:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Võrreldes muu maailmaga kulutab eestlane, eriti omavalitsused, ilutulestiku peale palju vähem kui näiteks meie mõlemad lõunapoolsed naabrid,» rääkis ilutulestikukeskuse Arnika juhataja Eduard Tani.
Ta tõi näiteks Läti pealinna Riia, kus olevat siiani alati tunduvalt võimsamad ilutulestikud kui Tallinnas.
«Ka Leedu omavalitsused kulutavad rohkem. Võib-olla on eestlane oma loomult tagasihoidlikum?» arutles Tani.
Tuhanded paugud taevasse
Võrreldes varasemate aastatega on vastu taevast lastavat raha igal pool kõvasti vähendatud.
Näiteks kulus piirilinnas Narvas tule-etendusele tunamullu 70 000 krooni, tänavu vaid 26 800 krooni. Pärnus kulub 50 000 asemel kuni 30 000 krooni.
Põhjust pole raske arvata – vähenenud on sissetulekud ja tali armu ei anna.
«Tegelikult, ega me linnade pärast enam väga ei võimle. Praegu on erasektoris suuremad paugud,» rääkis Hansa Ilutulestike juhataja Kalle Tüür.
Kui linnad veel mõtlevad ja kaaluvad, siis erasektoris on aastalõpusaluudi asjad juba ammu otsustatud. Kusjuures suuremat etendust ajavad taga pigem vene rahvusest ettevõtjad.
Kuigi Viljandis pole veel kindlad summad paika pandud, on Tani hinnangul kõige kõvemat Arnika ilutulestikku oodata just seal.
«Seal tuleb see suurusjärgus 70 000 – 80 000 krooni, mis on kehva aja kohta päris hea tulemus,» rääkis ta.
Ka Haapsalu kiitleb, et just neil on üks riigi suuremaid ilutulestikke. Tähelepanuväärne on see, et linn, mis jättis mullu ilutulestiku üldse ära, ei maksa ka tänavu sentigi. Selleks kuluvad 60 000 krooni annab kohalik tarbijate ühistu.
Paides maksab seitsmeminutine tulemäng 25 000 krooni. «Selle käigus lastakse keskväljaku äärest taevasse 4318 pauku,» rääkis Paide linnavalitsuse teabenõunik Alo Aasma. «Saluudid ulatuvad kuni 180 meetri kõrgusele.»
2009/2010 aastavahetusel lasti Tartus rakette 54 000 krooni eest, millest linna panus oli 16 000.
«Selleks aastavahetuseks eraldas linn 30 000 krooni ja selle eest on korraldaja lubanud tulesära pakkuda vähemalt kuue minuti jagu, lastes taevasse 6318 erineva efektiga ilutulestikuraketti,» tutvustas Tartu linnavalitsuse avalike suhete osakonna teabeteenistuse juhataja Lilian Lukka toimuma hakkavat.
Pealinnas raketilaskja lahtine
Tallinna kesklinnas maksab ilutulestik linnale 130 000 krooni, mullu kulutati 60 000 krooni. Otsust põhjendatakse kultuuripealinnaks saamise tähistamisega. Pealinna tahtmised ajavad ilutulestiku pakkujad aga segadusse.
«Tallinn tahtis suuri ilutulestikke, mida lastaks sünkroonis masinatega, arvutite saatel, ja osa konkurssidest kuulutati välja alles detsembris. Selline ei ole planeeritav käitumine,» kritiseeris Tani.
«Tahavad muusikat, aga praeguseks ei teata veel muusikapalagi,» kirus ka Tüür. «See on ülekäe tegemine.»
Tüüri andmetel lastakse Tallinnas raketid õhku Solarise katuselt, Harjumäelt ja eraldi veel ka Russalka juurest, kuid kes seda tegema hakkab, veel ei tea.
Tani pani inimestele, kes plaanivad ise taevaetendust korraldada, südamele, et nad toestaksid raketid korralikult.
«Mida väiksem toode, seda lihtsamini see külili läheb,» rääkis ta. «Ohutu kaugus inimestest on vähemalt kümme meetrit ehk kuuse all rahva keskel seda lasta ei saa.»