Põhiseaduskomisjon tahab vähendada pagulaste sotsiaaltoetusi

Andres Einmann
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indekseerimise tulemusena suurenevad pensionid keskmiselt 5,1 protsenti umbes 417 500 pensionäril.
Indekseerimise tulemusena suurenevad pensionid keskmiselt 5,1 protsenti umbes 417 500 pensionäril. Foto: Toomas Huik / Postimees / Scanpix

Riigikogu põhiseaduskomisjon tahab vähendada rahvusvahelise kaitse saajatele mõeldud sotsiaaltoetusi, kaotades riigi kohustuse hüvitada munitsipaalkorteri remondi- ja sisustamise kulusid ning kahandades oluliselt kohutust hüvitada eluaseme üürikulu.

«Kindlasti on õige, et riik aitab Eestisse elama jäänud pagulasel oma eluga uuel kodumaal järjele saada, kuid samal ajal tuleb taoliste toetuste maksmisel lähtuda põhimõttest, et pagulane ei oleks võrreldes kohaliku inimesega eelisseisundis,» ütles komisjoni esimees Kalle Laanet. «Kehtiv seadus näeb pagulastele ette ebamõistlikult suuri hüvitisi ja see tundub ebaõiglane siinsete põliselanike suhtes.»

Kehtiv seadus näeb ette, et vajadusel hüvitab riik rahvusvahelise kaitse saaja kasutusse antud munitsipaalkorteri remondikulu kuni 1,5 toimetulekupiiri määra ruutmeetri kohta ning maksimaalne taoline toetus ühe inimese kohta oleks 4455 eurot. Samuti on rahvusvahelise kaitse saajal praegu õigus saada munitsipaalkorteri sisustamise hüvitist, mille maksimaalne suurus inimese kohta oleks 1 690 eurot. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul kaoksid need toetused seadusest.

Lisaks näeb kehtiv seadus praegu ette, et riik aitab pagulasel katta eluaseme üürikulu ja kõrvalkulud ning üürilepingu sõlmimisega seotud kulud kuni kahe aasta vältel ning maksimaalne taoline kulu ühe inimese kohta võib praegu küündida kuni 30 888 euroni.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul toetaks riik vajadusel pagulast ühekordselt üürilepingu sõlmimisega seotud kulude hüvitamisel kuni 6 toimetulekupiiri määra ulatuses perekonna kohta. Maksimaalne võimalik toetus perekonna kohta oleks sellisel juhul kuni 780 eurot.

Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (81 SE) peamiseks eesmärgiks on üle võtta Euroopa Liidu direktiivid rahvusvahelise kaitse seisundi andmise nõuete kohta ning rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuete kohta. Direktiivide eesmärk on ühtlustada liikmesriikide rahvusvahelise kaitse menetlusi, kehtestades Euroopa Liidus miinimumreeglid rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetlusele.

Eelnõu näeb ette ka võimaluse, et valitsus võib näiteks humanitaarsetest kaalutlustest või rahvusvahelise kohustuse täitmisest tulenevalt otsustada rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise väljaspool Eestit.

Komisjon saatis eelnõu koos pagulaste sotsiaaltoetusi puudutava muudatusettepanekuga teisele lugemisele riigikogu 9. märtsi istungile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles