Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnul püüab riik vajaliku hulga õpetajaid küll ette valmistada, kuid märkis, et eeskätt tuleb õpetajate otsingul aktiivne olla koolil endal.
Vene koolid peavad õpetajate leidmisel ise aktiivsed olema
18. detsember 2010, 18:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õpetajate täiendkoolitus ja keeleõpe on viimased aastad läinud selles suunas, et kõik õpetajad, kes soovivad, saaksid eesti keele selgeks ja saaksid õpetada ka eesti keeles. Selles vallas on kasutatud ka Euroopa Liidu tõukefondide programme,» sõnas Ladva.
Ladva sõnul on selleks, et koolidesse jõuaksid tõepoolest oskajad õpetajad, kehtestatud küllaltki karmid kvalifikatsiooninõuded.
«Erinevate täiendkoolituste ning pedagoogikatudengite toetamise läbi püüab riik valmistada ette vajaliku hulga õpetajaid, kuid eeskätt tuleb koolil ja kooli juhtkonnal olla aktiivne ning koostöös kooli omaniku ehk kohaliku omavalitsusega leida õpetajad, kes suudaksid aineid õpetada eesti keeles,» märkis Ladva.
Käesoleva nädala alguses kirjutas Postimees, et Tallinna abilinnapea Yana Toom tühistaks nõude kõik venekeelsed gümnaasiumid järgmisel aastal eestikeelsele õppele üle viia, sest suur osa venekeelsetest koolidest pole suutelised järgmisest sügisest 60 protsenti ainetest eesti keeles õpetama.
Abilinnapea väitel on probleemi taga riigi puudulik haridussüsteem, mis ei valmista ette erialaõpetajaid, kes suudaksid anda vene koolis eestikeelseid tunde.
Toomi kinnitusel oleks Tallinn valmis probleemi omapäi lahendama hakkama, andes oma territooriumil asuvatele koolidele raha sõlmida õpetajaks saada tahtvate magistrantidega koolituslepingud. Lepingu kohaselt toetaks kool tudengi õpinguid ja vastutasuks kohustuks too töötama pärast lõpetamist mõned aastad selles koolis.
Asso Ladva sõnul aga pandi keeleülemineku ajakava paika juba 2005. aastal, seega on Tallinnal olnud juba viis aastat, et käima lükata õpetajate vene kooli meelitamise programm.
«Tahaks väga vaielda ministeeriumile vastu - seadusest tulenevalt pole õpetajate ettevalmistamine kunagi olnud ja ka täna pole kohaliku omavalitsuse ülesanne. Me oleme paraku sunnitud tegema riigi tegemata jäänud tööd ja nimetada seda omavalitsuse suutmatuseks on pehmelt öeldes küüniline,» kommenteeris Yana Toom Ladva väidet.
«Ladval on õigus, et on olemas nii keelekümblus kui ka varajane keeleõpe, aga äkki oskab ta öelda, mitu protsenti vene lastest reaalselt seda võimalust kasutada saavad?» küsis Toom.
Ladva sõnul osaleb Tallinnas keelekümblusprogrammis 11 lasteaeda, neist kümnes on avatud keelekümblusrühmad. Kokku on keelekümblusrühmi 16, kokku 345 last.
«Tallinnas osaleb keelekümblusprogrammis kokku 14,5 protsenti vene õppekeelega koolide õpilastest, arvuliselt on see 1751 last. Viis aastat tagasi olid vastavad arvud 6,2 ja 793. Vene õppekeelega koolide õpilaste arv vähenes Tallinnas selle aja jooksul (5 aastat) tuhande võrra,» selgitas Ladva.
«Kõik keelekümblusmetoodikat kasutavad koolid lapsed saavad riigi poolt lisarahastust ning kõikidele koolidele ja lasteaedadele on tagatud metoodiline tugi,» lisas Ladva.