Nii peaminister Taavi Rõivas kui teised ministrid polnud nõus president Toomas Hendrik Ilvese arvamusega, et valitsus võiks teatud otsuste kiiremaks langetamiseks konsensuse leidmise asemel kasutada hääletust.
Rõivas: elu on näidanud, et hääletused lõppevad valitsuse ametist lahkumisega (5)
25. veebruar 2016, 13:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Taavi Rõivas märkis, et valitsus ei ole hääletamise teel langetanud otsuseid juba vähemalt aastast 2005, kui peaminister oli Andrus Ansip ja temal oli võimalus nõunikuna valitsuse toimimist pealt näha. «See on olnud teadlik ja väga kindel põhimõte väiksemate partnerite kaitseks. Muidu oleks ju küllalt lihtne, eriti peaministrierakonnal panna muudkui teemasid hääletusele, vaadata, millal parajasti jõuvahekord soodne on ja siis jälle hääletus korraldada. Aga ma ei arva, et see oleks õiglane ja aus väiksemate partnerite suhtes,» ütles Rõivas valitsuse pressikonverentsil.
«Elu on näidanud, et koalitsioonivalitsustes, kus koostöö põhineb usaldusel, on hääletused väga kiiresti lõppenud valitsuste ametist lahkumisega. Me võime tuua väga mitmeid näiteid.»
«Meil ei ole Eestis diktatuuri, kus keegi võib arvata, et ta on ametis igavesti. Eestis valitsused püsivad ainult siis, kui on partnerite vahel usaldus. Ka suurel on vaja väikseid parntereid, nagu väiksel suuri. Eesti oma lähiajalugu näitab, miks on mõistlik otsida kokkulepet,» lausus Rõivas.
Ta lisas, et tema hinnangul polegi eriti palju neid teemasid, kus valitsus pidanuks hääletama. «Eranditult kõikides olulistes küsimustes oleme jõudnud kokkuleppele: sealhulgas riigieelarvestrateegia, maksumuudatused, lastetoetuste tõus, haldusreformi põhimõtted,» loetles ta.
Riigihalduse minister Arto Aas oli Rõivasega sama meelt. «Need probleemid kanduks kohe edasi parlamenti, vähemalt seaduseelnõude puhul. Tõenäoliselt see jant, mis täna on kooseluseaduse ümber, neid sarnaseid probleemseid eelnõusid oleks kordades rohkem. Kui koalitsiooniliikmed ei tunne, et neil on eelnõu osas aktsepteeritav lahendus olemas, jääks see parlamenti toppama,» ütles Aas. Ta lisas, et valitsuse elu võiks hääletamine mõnikord ehk tõesti teha mugavamaks, kuid see poleks lahendus.
Ka rahanduminister Sven Sester nõustus, et hääletus pole abinõu omaette. «Siiani on valitsus saanud koosmeele tänu sellele, et teemad on läbi arutatud lähtudes argumentides, pole olnud kiusu ajamist,» lisas ta.
President Toomas Hendrik Ilves heitis eilses pidupäevakõnes valitsusele ette, et paljud vajalikud otsused on jäänud tegemata. «Koalitsioonivalitsusele sobib konsensuse püüe, aga see ei pea olema reegel. Miks ei võiks teha otsuseid vajadusel hääletades? See on loogiline ja valitsuse seaduses ette nähtud. Valitsuse praegune toimimisviis on muutnud ta lubamatult aeglaseks ja nõrgaks, otsustamise sageli pea võimatuks. Selle asemel käib malepartiidele omane kombineerimine: kui teie teete seda, siis saame meie toda,» arvustas president oma eilses pidupäevakõnes.