Politsei- ja piirivalveamet (PPA) pole küll tuvastanud märke võimalikust põgeniketulvast üle Vene piiri, aga on selliseks stsenaariumiks valmistunud.
PPA on valmistunud ootamatuks põgeniketulvaks idast
25. veebruar 2016, 15:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täna on lisaks Vahemere rändeteekondadele varasemaga võrreldes suuremas mahus aktiviseerunud ka Venemaad läbiv rändeteekond,» ütles PPA integreeritud piirihaldusbüroo juht Helen Neider Veerme BNSile.
Ta lisas, et PPA jälgib ja analüüsib põhjalikult Euroopa rändekriisist tulenevaid arenguid, sealhulgas rändeteekondade võimalikke muutusi, mis võiksid mõjutada Eestit.
Neider Veerme sõnul võib PPA kogutud teabe alusel öelda, et enamik Venemaa kaudu Norrasse ja Soome sisenenud välismaalastest omavad või on omanud Venemaale sisenemiseks ja seal viibimiseks seaduslikku alust, näiteks viisat, millest tulenevalt on paljud isikud Norrast ja Soomest ka Venemaale tagasi saadetud.
«Tulemaks toime olukorraga, kus Eesti piirile saabub suur hulk välismaalasi, on PPA kaardistanud täiendavaid menetlus-, majutus- ja kinnipidamiskohti, mis võimaldaksid suurema inimhulga osas vajalike menetlustoimingute läbiviimist.
«Eesti idapiiril sarnaseid arenguid täna tuvastatud ei ole ning välismaalaste massilist saabumist meie välispiirile ei ole põhjust eeldada,» rõhutas Neider Veerme.
PPA esindaja möönis, et vaatamata sellele suhtub PPA teemasse täie tõsidusega ning teeb ettevalmistusi võimaliku massilise sisserände olukorra lahendamiseks. «Omame valmisolekut suurema inimhulgaga sisserände juhtumite lahendamiseks massilise sisserände olukorra lahendamise plaanile tuginedes,» tunnistas ta.
Euroopa rändekriisiga seoses on politsei- ja piirivalveamet varasemad valmisolekuplaanid üle vaadanud ning täiendab neid vastavalt olukorrale ja koostööpartneritelt saadud infole. PPA on ka valmisolekuplaani ja käitumisjuhiseid praktiliselt õppuste raames testinud.
«Tulemaks toime olukorraga, kus Eesti piirile saabub suur hulk välismaalasi, on PPA kaardistanud täiendavaid menetlus-, majutus- ja kinnipidamiskohti, mis võimaldaksid suurema inimhulga osas vajalike menetlustoimingute läbiviimist,» ütles Neider Veerme.
PPA integreeritud piirihaldusbüroo juht selgitas, et ettevalmistavatesse tegevustesse on kaasatud ka PPA erinevad koostööpartnerid nii avalikust sektorist kui erasektorist, et tagada saabunud isikutele vajalike teenuste nagu toitlustus ja transport osutamine ning protsesside sujuv toimimine.
«Suure hulga isikute sisserände korral viiakse isikute suhtes läbi esmased menetlustoimingud, mille raames kaardistatakse välismaalase põhilised isikuandmed ning temaga seonduvad olulised asjaolud, millest lähtuvalt otsustatakse järgnevate menetlustoimingute läbiviimine ehk kas isik vajab Eesti riigilt kaitset või alustatakse isiku tagasisaatmist Venemaale või tema päritoluriiki,» märkis PPA esindaja.
Lisaks on PPA ettevalmistavate tegevuste raames oluliselt suurendanud reservametnike hulka. Tegemist on PPA ametnikega, kes põhitööna teostavad muid ülesandeid, kuid kes on saanud põhjaliku koolituse välismaalastega seotud menetluste osas ning keda on võimalik täiendava ressursina kaasata massilise sisserände olukorras vajalike menetlustoimingute läbiviimiseks.
Rännuteekond võib kanduda itta
Euroopa Komisjoni esindaja tunnistas jaanuari keskel, et ei saa välistada praegu üle Balkani põhja suunas kulgeva põgeniketee kandumist ida poole läbi Venemaa.
«Rändevoogude marsruudid pole kunagi stabiilsed, vaid on pidevas muutumises,» ütles Euroopa Komisjoni rändeküsimuste pressiesindaja Natasha Bertaud 19. jaanuaril. «Kui eelmise aasta alguses liikus põhimass põgenikke Euroopasse Itaalia kaudu, siis aasta lõpus kandus põhiraskus Kreekasse. Seega me võime ja peame eeldama, et need liikumisteekonnad võivad edasi muutuda,» vastas Bertaud Soome ajakirjanike palvele kommenteerida läbi Venemaa Soome suunduvate põgenike arvu järsku kasvu.
Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet teatas täna, et pagulaste Türgi-Kreeka ning Liibüa-Itaalia rändeteede kõrval on arenemas ka Venemaad läbiv suund, mis võib lisaks Norrale ja Soomele hakata otsest mõju avaldama ka Eestile ja Lätile. «Seni on põgenikud liikunud Venemaa kaudu peamiselt Norrasse ja Soome, kuid pole mingit tagatist, et edaspidi ei võidaks neid suunata ka Eestisse ja Lätti. See nõuab ka Eestilt valmisolekut,» ütles Paet pressiesindaja vahendusel.
Paeti sõnul on Venemaad läbiv suund võrreldes seniste peamiste põgenike teekondadega kõige turvalisem, sest sel teel ei tule ületada merd. Samas on vastamata küsimus, kuidas need inimesed Venemaale on sisse saanud, arvestades Venemaa tõsist piirikontrollirežiimi. Ka pole tõenäoline, et nad reisivad läbi Venemaa Norrasse ja Soome ilma kõrvalise abi ja korralduseta.
«Samas on Venemaa põgenikele turvaline riik ning ELi ja Venemaa vahel kehtib ka isikute tagasivõtuleping, mis puudutab ka kolmandatest riikidest pärit inimesi, kes on ELi jõudnud Venemaa kaudu. Seega on põgenikel võimalik varjupaika taotleda ka Venemaalt,» sõnas Paet.