Tallinna linnapea Edgar Savisaar saatis riigi peaprokurörile Norman Aasale kuriteoteate, kus palub riigiprokuratuuril alustada kriminaalmenetlust uurimaks riigisaladuse lekitamist.
Savisaar palub prokuratuuril uurida riigisaladuse lekitamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Savisaare sõnul on 16. detsembril Postimees Online’is avaldatud info artiklis pealkirjaga «Vastuluure kirjeldab Edgar Savisaart Venemaa mõjuagendina» ilmne riigisaladuse lekitamine.
«Palun riigiprokuratuuril analüüsida tõstatatud küsimust põhjalikult ja langetada kaalutletud otsus kriminaalmenetluse alustamiseks seoses riigisaladuse lekitamisega,» kirjutas Savisaar.
Riigiprokuratuurist öeldi Postimees.ee’le, et neile laekus Savisaare avaldus 17. detsembril ja prokuratuur otsustab kriminaalmenetluse alustamise või mitte alustamise seaduses toodud aja jooksul. Kui menetlust ei alustata, tuleb sellest teatada kümne päeva jooksul ehk hiljemalt 27. detsembriks.
Savisaare poolt riigiprokuratuurile saadetud teates seisab: «Riigisaladuse valdajad peavad riigisaladust kaitsma. Tegemist on elementaarse riigi julgeoleku tagamise nõudega. Kõnealusel juhul valdasid riigisaladust Eesti president, peaminister, siseminister ning viimastele riigisaladuse edastanud kapo.
On ilmne, et keegi neist on edastanud päevalehe Postimees ajakirjanikule Tuuli Kochile kõnealuse riigisaladust sisaldava ettekande. Vastupidisel juhul on mõeldamatu Tuuli Kochi poolt artiklite kirjutamine nimetatud teemal koos rohkete detailidega. Kõnealusele riigisaladuse lekitamisele ei saa olla ei juriidilisi ega moraalseid põhjendusi.»
Savisaar märgib, et riigi peaprokurör ei näeks probleemi riigisaladust avaldanud ajakirjanikus, kes tegi ainult oma tööd.
«Probleem on nendes kõrgetes riigiametnikes, kes lekitasid salajast teavet, kusjuures ilmselt teades, et teave ei vasta tõele,» sõnas Tallinna meer.
Savisaar tõstis esile, et artiklis on kirjas: «Riigijuhtidele esitatud dokumendi kohaselt …».
«Dokument saab olla aga ainult kirjalikult või elektrooniliselt vormistatud ning kõikvõimalikud suulised ettekanded ei ole dokumendina käsitletavad ei viimase tavakeelelises ega juriidilises tähenduses,» sõnas ta.