Koolid saavad juhendi, kuidas vältida õigusvastast annetuste küsimist

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
29. veebruar 2016 17:31
FOTO: Scanpix

Haridusministeerium avaldas täna juhendmaterjali annetuste ja ebamõistlike rahastamispraktikate vältimiseks üldhariduskoolides.

Juhendiga tahab ministeerium selgitada avalikkusele, koolidele ja kooli pidajatele üldhariduskoolides lapsevanematelt raha küsimisega seotud probleemide olemust. Mõneleheküljelises juhendis rõhutab ministeerium, et haridus on igaühe põhiseaduslik õigus, mitte privileeg ning seetõttu peab nii munitsipaal- kui riigikoolis õppimine olema õppija jaoks tasuta. Sealjuures on kooli ja kooli pidaja kohustus tagada, et haridus oleks kõigile võrdselt kättesaadav.

Nagu ka riigikontroll on varem tähelepanu juhtinud, leidub endiselt koole, kus seda põhimõtet rikutakse. Haridusminister Jürgen Ligi märkis, et vabatahtlik annetamine koolidele on igal juhul teretulnud. Samas aga taunis ta vanematelt annetuste küsimist.

Annetus versus õppemaks

«Vabatahtlik annetamine väärib ainult tunnustamist, kuid samal ajal kohustab põhiseadus meid tagama kvaliteetse tasuta hariduse kättesaadavuse. Ei tohi tekkida ega taluda olukorda, kus lapsevanemaid survestatakse munitsipaalkoolis õppimise eest raha maksma,» sõnas minister.

Ligi lisas, et riigikoolides vastutab riik ja munitsipaalkoolides omavalitsus selle eest, et seda põhiseaduslikku printsiipi ka jälgitaks. Nii on juhendis selgelt lahti kirjutatud eri osapoolte vastutus kooli õppekava ellu viimisel ning rahastamisel. Samuti on juhendis rõhutatud, et koolid ning omavalitsused peavad üldhariduskoolides annetusi kogudes jälgima annetuste kogumise head tava.

Ministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Mariann Rikka märkis täna juhendit tutvustades, et oluline on vahet teha, millal on tegu annetamisega ja millal on annetuse taha tegelikult hoopis õppemaks peidetud.

Viimane tekitab kaht tüüpi probleeme: esiteks tekib vanematele niiviisi otsene või kaudne surve üldhariduse eest maksmiseks. Teiseks, nn annetuste kogumine või kujuneda süsteemseks ning kool arvestab nendega ka õppekava rahastamisel.

Ebamõistlikud või lausa õigusvastased rahastamispraktikaid värske juhendi kohaselt:

  • kool või kooliga seotud sihtasutus küsib otsesõnu lisaraha kooli õppekavas olevate tundide eest;
  • kool või kooliga seotud sihtasutus küsib «vabatahtlikke annetusi», millega kaasneb sotsiaalne ja reaalne surve lastele ning vanematele. Lisaks tuuakse välja soovitatavad summad. Samuti survestatakse vanemaid, kes pole annetusi maksnud:
  • kooli õppekava täitmine ehk mõnes koolis õppimine on seotud kohustusega osaleda tasulistes huviringides;
  • teadlikult algatatakse tegevusi, mida ei saa viia lõpuni ilma, et valdav osa lapsevanemaid oleks sinna rahaliselt panustanud. Luuakse sotsiaalne surve maksmiseks.

Kool ja kooli pidaja vastutavad

See kõik päädib aga sellega, et keerulisemas majanduslikus olukorras ja annetamist mitte pooldavate perede lapsed tõrjutakse teatud koolidest ja tegevustest. Samuti vähendab see keerulisemas olukorras laste võimalusi ja vanemate motivatsiooni teatud koolidesse õppima minna.

Juhendis rõhutatakse osapoolte vastutust – kool ja omavalitsus kooli pidajana vastutavad, et lapsevanemate panustamine kooli eelarvesse oleks ainult vabatahtlikult. Seejuures ei oma tähtsust, kas raha kogub kool või teeb seda näiteks kooliga seotud sihtasutus. Kui lapsevanematele tekib surve maksta lapse kooliskäimise eest, peavad kooli pidaja ja kool ise sekkuma.


KOMMENTAAR
Airi Mikli, riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör

Probleem ise on aastakümnete pikkune ja kindel on see, et ka lapsevanemate tavad, arusaamad ja hoiakud ei ole lihtsalt kõrvaldatavad. Küll aga peab vanemateni jõudma see teadmine, et selline kaasrahastamine survestaval viisil ei ole õige ega taga ka võrdset haridust.

See, et haridusministeerium initsiatiivi võttis, on kindlasti positiivne. Riigikontrolli üks soovitusi mulluses auditis oligi see, et kuigi tegemist on munitsipaalkoolidega, ei saa haridusministeerium passiivseks jääda.

Juhend on kindlasti esimene ja väga õige samm probleemi teadvustamisel, aga see ei saa jääda ainukeseks tegevuseks. Ka see juhend ei ole valmis dokument ja kuigi selles on peamisi skeeme kirjeldatud, siis tegelikult on neid veel. Kindlasti peaks juhend ajaga kaasas käima ja kindlasti oleks vaja neid erinevatel hariduslikel üritustel tutvustada. Lisaks peaks lapsevanematel olema võimalus objektiivset nõu saada.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL