Kohtuprotsess mõrvas süüdistatud Jevgeni Mirontšenko üle sai täna jätkuda, sest öö arestimajas veetnud süüdistatav oli alkoholi jääknähtudest vabanenud. Süüdi end mees kuriteos ei tunnistanud.
Arestimajja kainenema saadetud Mirontšenko end julmas mõrvas süüdi ei tunnistanud
1. märts 2016, 16:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile saabus vabaduses olev mees kohtusaali alkoholi jääknähtudega, väites, et võttis enne kohtuistungit palderjani.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Vene kodakondsusega 44-aastast Jevgenit selles, et ta 2010. aasta 8. märtsil pärast kella 22 õhtul tappis Maardu pargis ettekavatsetult ja jõhkral viisil oma tuttava 22-aastase Viktori.
Kuriteo motiiviks oli soov saada kindlusfirmalt noormehe elukindlustusraha miljon krooni ehk ligi 64 000 eurot. Süüdistatav oli paar kuud enne kannatanu surma soovitanud tal sõlmida elukindlustuslepingu ning määrata isikuks, kellele surma korral summa välja makstakse, Jevgeniga lähedastes suhetes olev 27-aastane Anna.
Süüdistusakti järgi Mirontšenko kohtus 8. märtsi hilisõhtul Viktoriga, kes kahtluste järgi ajas endast pea paarkümmend aastat vanema mehega koos narkoäri. Viktor hüüdis Mirontšenkot «vanemaks».
Maardu pargis kohtudes kasutas ründaja Viktori tapmiseks löömiseks kohandatud punutud traadiga torujuppi, mida varem olevat nähtud Anna kodus. Ründaja peksis ohvrit, tekitades talle hulgaliselt kehavigastusi. Seejärel tegi ta kaks lasku tulirelvast, millest üks läbis ohvri rindkeret. Teise lasu tegi ründaja kontaktlasuna kuklasse. Vigastuste tagajärjel tekkis ohvril suur verekaotus. Kannatanu suri saadud vigastustesse lühikese aja jooksul.
Sündmuskohalt leiti asitõendina isoleerpael, millel on Mirontšenko DNA.
Süüdistusakti järgi kasutas Mirontšenko oma mõjupositsiooni ja mõjutas 22-aastast Viktorit sõlmima enne viimase surma elukindlustust. Elukindlustuslepingu järgi pidi hüvitist 64 000 euro ulatuses makstama ainult Viktori surma korral. Viktori motiiv elukindlustuse sõlmimiseks ei ole selge, kuid kahtluste järgi uskus Viktor, et nad teevad kindlustuspettuse, näiteks korraldavad autoavarii ja tema teeskleb hiljem raha saamiseks ise invaliidi.
Anna suhted võisid olla mõlema mehega lähedased.
Tänane kohtuprotsess algas sellega, et Mirontšenko kaitsja vandeadvokaat Juho-Enn Aule esitas kohtule avalduse, mille oli kirjutanud nimetatud 27-aastane korduvalt kohtulikult karistatud Anna. Oma kohtule edastatud kirjas väitis naine, et võtab oma kunagised ütlused, kus ta kinnitas, et Mirontšenko Viktori tappis, tagasi, kuna andis toona valeütlusi. Kirja lugenud prokurör Anneli Lumiste leidis, et selliseid väiteid peaks tunnistaja vahetult suuliselt kohtus selgitama.
Mirontšenko end kohtus süüdi ei tunnistanud.
Kaitsja Juho-Enn Aule tõdes, et kriminaalasjas ei ole tõendeid, et tema klient 8 tunni jooksul, mil mõrv toime pandi, üldse kõnealuses pargis oleks viibinud. Vandeadvokaat leidis, et kuna kriminaalasjas pole ühtegi tõendit peale tunnistajate ütluste, mis ei ole piisavad ega usaldusväärsed ning omavahel kooskõlas, ei saa inimest mõrvas süüdi mõista.
Tänaseks on Aule hinnangul antud asjas tõendite kogumiseks võimalused end ammendunud ja kriminaalmenetlus on vaja lõpetada, mitte kohtusse saata.
Politseil ei õnnestunud Mirontšenkot 2010. aastal mõrvaga seostada ja kahtlustus tapmises esitati algselt hoopis Annale ja teisele isikule.
Täna hommikul kuulati üle ohvri ema, õde ja kasuisa. Tunnistajate ülekuulamine jätkub. Kokku plaanib prokuratuur kohtus üle kuulata 17 tunnistajat. Otseseid tõendeid on kriminaalasjas vähe.
Rasked kriminaalkuriteod
44-aastasel Maardust pärit Mirontšenkol on märkimisväärne karistusregister.
Mirontšenko anti mõrvaga samal aastal kohtu alla, kuna teda süüdistati selles, et ta enne Viktori mõrva omandas suures koguses narkootilist ainet, mida hoidis oma keldris ja andis edasimüümiseks tapetud Viktorile. Samuti andis ta kaks päeva pärast mõrva Maardus Maxima logoga kilekoti koos 536,38 grammi marihuaanaga üle teisele oma narkoäri kaaslasele.
Teda on korduvalt süüdi mõistetud kehalise väärkohtlemise eest. Näiteks 2009. aasta 21. augustil kella 23 paiku demonstreeris ta oma arvatavat üleolekut ja mõjuvõimu Maardu kortermajas nii temale täiesti võõrale isikule kui ka kõigile teistele kortermajas ja selle ümbruses viibinud inimestele. Mirontšenko nõudis avalikus kohas võõra inimese kuldketti, mida viimasel ei kaelas ega kaasas polnud.
Seejärel võttis Mirontšenko välja tuvastamata liiki, kuid laskekõlbuliku püstoli, millest väidetavat kuldketi omanikku ähvardades tulistas trepikoja ees kahel korral õhku. Seejärel sisenes ta koos isikuga tolle elukoha trepikotta ja lõi teda ilma mingi põhjuseta ühe korra püstoli käepidemega näkku. Mirontšenko lahkus sündmuskohalt ja tulistas kortermaja ees veel korduvalt õhku.
2010. aasta 4. märtsil kella 2 paiku öösel kutsus Mirontšenko talle täiesti võõra isiku Maardus Lahe baaris asuvasse suitsubaari ja lõi mehele pudeliga vastu pead. Seejärel peksis ta koos oma kaaslasega meest käte ja jalgadega palju kordi pähe ja kehasse, viis ta baarist välja nurga taha, kus jätkas koos kaaslasega mehe peksmist, põhjustades sellega kannatanule ajuturse ning nahamarrastused kaelal ja rindkerel.
Viimati mõisteti Mirontšenko 2013. aastal süüdi orjastamise paragrahvi alusel, kuna ta osales 16 vietnamlase, sh alaealiste, smugeldamises üle Vene-Eesti piiri.
Ta vabanes siiski ennetähtaegselt vanglast möödunud aasta lõpus. Kohus leidis, et süüdimõistetu võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et teda on neljal korral kriminaalkorras karistatud ja ta kannab oma kolmandat reaalset vanglakaristust muu hulgas esimese raskusastme kuritegude toimepanemise eest, kuna ainuüksi kuriteo raskus ei välista vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
«Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa käesoleval ajal midagi ette heita. Jevgeni Mirontšenkol puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, samuti on ta vangistuse jooksul läbinud riigikeele A1, A2 ja B1 taseme kursused, sotsiaalprogrammi «Agressiivsuse asendamise treening»,» põhjendas kohus.
Miks mees jätkuvalt vabaduses on?
Põhja ringkonnaprokuratuur selgitas, et Jevgeni Mirontšenko peeti kinni 10. märtsil 2010. aastal ehk kaks päeva pärast seda, kui ta süüdistuse järgi pani toime Maardus toimunud mõrva.
Tolle kinnipidamise põhjuseks ei olnud siiski mõrv, vaid sellega mitte seotud varem toime pandud narkokuritegu ja kolm erinevat isikuvastast kuritegu. Nimetatud süütegude tõttu võeti ta ka alates 12. märtsist 2010 vahi alla, kus ta viibis kuni süüdimõistmiseni (1. veebruar 2011). Kohus määras talle karistuseks kolme aasta ja viie kuu pikkuse vangistuse, millest üks aasta ja viis kuud kuulus kohesele ärakandmisele ning ülejäänud oli tingimisi kolme aasta pikkuse katseajaga.
Vanglast vabanes Mirontšenko 2011. aasta septembris. Veidi enam kui aasta hiljem peeti ta uuesti kinni ja võeti vahi alla süüdistatuna sedapuhku inimkaubitsemises. Koos eelmise karistuse kandmata osaga mõisteti talle 11. juulil 2013. aastal nelja aasta ja ühe kuu pikkune vangistus. Kohus vabastas ta ennetähtaegselt mullu novembris. Kuni käesoleva aasta lõpuni on tal katseaeg.