Maa-ameti katastrikontrolli osakonna juhataja Siiri Püssi sõnul on neile tänavu maa kontrollmõõtmiseks tehtud 37 avaldust ja lõviosal juhtudest asuvad tegelikud piirid hoopis mujal kui inimesed on seni arvanud.
Maa-amet pelgab piirivaidluste buumi
20. detsember 2010, 17:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piirivaidlusi tuleb Püssi kinnitusel juurde, sest maa uus ostja tahab teada, kust ikkagi piir täpselt jookseb, kirjutab tänane Postimees.
1990. aastatel mõõdeti tagastatavate maade piirid välja aerofotogeodeetilisel meetodil, mis ei ole aga paraku väga täpne mõõtmisviis, kuna selle käigus piiriandmed lihtsalt sobitati aluskaardile. «Meie nimetame seda lehmanahaks,» ütles Püss. «Selline piir ei ole väga täpne ja mõõtmisviga on juba sisse programmeeritud.»
Nüüd vahetavad kunagised tagastatud maad omanikku ja vastsed piirinaabrid tellivad maamõõtja, et aru saada, kust piir täpselt jookseb. Tulemused on kohati jahmatavad – erandlikud pole juhud, kui piiriandmed erinevad lausa poolesaja meetri jagu.
Püssi sõnul tuleb ette, et maad tagastati, aga väljamõõdetud piirid ei järginud tegelikult esimese vabariigi aegseid piire. «Omanikud on katastriüksuste plaanidele alla kirjutanud ja avastavad nüüd, et piirikivi ei asu seal, kus see peaks nende arvates asuma,» nentis Püss.
Vaidluse lahendamiseks on kolm varianti: üks naaber õgvendab piiri teise kasuks, teine esimese kasuks või siis sõlmitakse kompromiss. Neljas variant on käia kohtu vahet.
Loe artikli täispikka versiooni Postimees Plussist!