Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Uued kaamerad aitavad kuritegusid avastada

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tallinnas Lasnamäe häirekeskuses töötava operatiivteabeteenistuse vanema Jane Varipuu valvsa pilgu all on korraga 24 tänavakaamera pilt. | FOTO: Liis Treimann / Postimees

Põhja prefektuuri kriminaaljälitus jäi profivarga isiku tagantjärele tuvastamisega hätta – avalikku korda jälgiva kaamera salvestatud pilt võimaldas sellel kõndinud isiku tunnusmärkideks lugeda vaid tumeda jope ja mütsi. Sellise info põhjal võinuks kuriteos kahtlustatavaks kuulutada pooled Tallinna inimesed.

Nii et sisuliselt oli tagantjärele välja võetud kaamerapilt uurijaile kasutu.

Sageli oli sama häda ka kaamerapiltidega politseid huvitanud autodest. Parimal juhul said politseinikud videosalvestist uurides teada auto värvuse ja keretüübi. Hea õnne korral ka margi. Detailsemad eritunnused, registreerimisnumbrist rääkimata, jäid üldiselt unistuseks. Nii juba aastaid.

Sellised olukorrad – ja neid on olnud tõesti palju – peaks edaspidi olema välistatud. Aasta alguses Tallinna linna rahaga ostetud uued kaamerad salvestavad kõrgresolutsiooniga pilti, millelt edastatavaid andmeid saab nüüd silmale arusaadavaks töödelda isegi tagantjärele.

«Mingit filmidest tuntud CSId siin pole, kuid numbrikombinatsioonid saame vajadusel nüüd küll kätte,» ütleb politsei- ja piirivalveametis üle-eestilist valvekaamerate projekti vedav Margo Erm.

Kuu edukat tööd

Uued kõrgresolutsiooniga kaamerad on Tallinna tänavail töötanud umbes kuu ja senine kogemus on hea. Edulugudena nimetab politsei kaht hiljutist juhtumit, kui uued kaamerad aitasid tabada vanalinnas tegutsenud taskuvargad ja tuvastada Suur-Karja tänaval toimunud kakluse osapooled.

Varem piirdunuks kaklejate tagantjärele tuvastamine vaid uduste liikuvate inimkujude fikseerimisega. Nüüd on võimalused suuremad. «Kui vaja, näeme isegi inimese habemepiiri ära,» lubab Erm. Selleks tuleb kaamerapilti haldaval politseinikul korrarikkumisele lihtsalt peale sattuda ja kaamerasilm pahategijale suumida. Sellisel juhul on resultaat peaaegu perfektne.

Kaamerapildi tagantjärele suumimisest muidugi rääkida ei saa. Nagu öeldud: see pole mingi Hollywoodi «CSI» sari, millest on saanud reaalelus toimetavate kriminaaluurijate jaoks otsekui ebareaalsete asjade sünonüüm. Kuid kõrgresolutsiooniga kaamera salvestatud pildi tagantjärele vaatamine aitab kvaliteetsest pildist teha oluliselt rohkem järeldusi kui varasematest salvestistest.

Tallinna tänavaile paigutatud 42 uue kaamera – kokku on kaameraid linnas sadakond – edastatav infomaht on niivõrd suur, et politsei pidi selle säilitamiseks eelmisel aastal hankima 30 uut serverit. Miks nii? Sest seadus kohustab kaamerate salvestisi hoidma kuni üks kuu.

Tegelikult hoitakse neid andmeid keskeltläbi kuni kaks kuud. Kui salvestatav andmemaht Eestis veelgi kasvab – ja selle peale võib enam vähem mürki võtta –, siis on võimalik viimase linnavalitsuse hanke alusel soetada juurde veel täiendavalt 20 serverit.

Jälgimine häirekeskuses

Sadakond Tallinna kaamerat, mille edastatavale pildile pääseb reaalajas ligi politsei häirekeskusest Lasnamäel, võib tavainimesele tunduda arutult palju. Pealegi kui vaid neli-viis neist jälgivad suuremaid ristmikke, samas kui enamik keskendub pigem parkides, vanalinnas ja ristmike läheduses asuvatele jalakäijate aladele. Kaamerad on nii sätitud lihtsalt sel põhjusel, et seal, kus liiguvad jalakäijad, toimub rohkem kui liikluses.

Kuid see sadakond ei tundugi enam nii suur arv, kui arvestada, et politsei kasutuses on Eestis kaameraid kokku umbes 1400. Sarnaselt Tallinnaga on nendegi soetamise taga umbes pooltel juhtudel kohalikud omavalitsused.

Reaalajas jookseb paljude kaamerate pilt nii Lõuna kui ka Ida häirekeskusesse, kust saab pidevalt toimuvat jälgida. Pildi töötlemise ja salvestamise on omavalitsused paljudel puhkudel jätnud politsei ülesandeks.

Häirekeskustes jälgivad kaamerate edastatavat infot politseiametnikud, kes saavad nii igale väljakutsele reageerida juba ennetava kaamerapildiga või siis otsida kuriteokohalt lahkuvat kahtlustatavat läheduses asuvate kaamerate edastatavalt pildilt.

Ainuüksi Lasnamäe häirekeskuses kuvatakse teenindussaali seinale korraga 24 Tallinna eri kohast võetud kaamerapilti, mida operaator siis jõudumööda reaalajas jälgib. «See nõuab teatud vilumust,» tunnistab operatiivteabeteenistuse vanem Jane Varipuu.

Tagasi üles