EKRE keelaks valimiste eel parteide toetusuuringute avalikustamise (2)

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päeva karikatuur.
Päeva karikatuur. Foto: Urmas Nemvalts

Opositsiooniline Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) tegi ettepaneku keelata riigikogu valimiste eel arvamusküsitluste ja erakondade reitingute avalikustamine.

EKRE fraktsioon esitas vabariigi valimiskomisjoni ülesandeid ja pädevusi muutvale eelnõule muudatusettepaneku, mille kohaselt oleks arvamusküsitluste ja reitingute avalikustamine keelatud aktiivse valimisagitatsiooni perioodil ehk 40 päeva enne riigikogu valimispäeva.

Fraktsiooni esimees Martin Helme põhjendas ettepanekut arvamusega, et uuringuid on võimalik kasutada valijatega manipuleerimiseks ja valimistulemuse kallutamiseks. Ta märkis, et kuna uuringud võivad olla väga suure vea või taotluslikult kallutatud metoodikaga, võivad need anda avalikkusele valimiste tulemuste kohta eksitavaid sõnumeid ning kallutada tegelikku tulemust.

«Seega võib kõikvõimalike küsitluste ja populaarsusedetabelite avaldamist pidada osaks valimiseelsest reklaamist ning peaks ausama ja objektiivsema valimistulemuse huvides olema enne valimisi keelatud,» ütles Helme.

Samuti soovib EKRE fraktsioon ahendada riigikogu valimistel hääletamise võimalusi, kaotades kõigis valimisjaoskondades eelhääletamise ja lubades elektrooniliselt hääletada üksnes valimispäeval. Lisaks valimispäeval hääletamisele jääks EKRE soovi kohaselt alles vaid eelhääletamine valimiskomisjoni määratud jaoskondades kümnendast seitsmenda päevani enne valimispäeva.

Helme selgitas, et erakonna hinnangul on riigikogu valimiste periood venitatud liiga pikale ajale. «Muudatuse eesmärk on koondada valimised ühele valimispäevale, jättes alles erandi, mis on seotud isikute viibimisega teises piirkonnas valimiste päeval,» ütles ta.

EKRE esitas oma muudatusettepanekud riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõule, mis annab üleriigiliste valimiste korraldamise ülesande vabariigi valimiskomisjonilt (VVK) riigi valimisteenistusele. VVK ülesandeks jääb eelnõu järgi hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemine, kaebuste lahendamine ja valimiste järelevalve, valimiste korraldamisega hakkab aga tegelema riigikogu kantselei struktuuriüksusena loodav riigi valimisteenistus.

Põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõu kohaselt asuvad maakondades ning Tallinnas ja Tartus maakonnakomisjonide asemel korraldama 17 maakondlikku valimisjuhti, kelleks enamasti on maa- või linnasekretärid. Jaoskonna valimiskomisjonide asemel moodustatakse tulevikus jaoskonna valimisteenistused, mille liikmed nimetab endiselt volikogu.

Ümberkorralduste tõttu muutub eelnõu järgi ka kaebuste esitamise kord. Kui seni tuli kaebus esitada maakonna valimiskomisjonile, mille otsuse võis vaidlustada vabariigi valimiskomisjonis, siis edaspidi saab kaebuse esitada otse VVK-le. Komisjoni otsuse saab omakorda vaidlustada riigikohtus.

Lisaks kirjalikule kaebusele tekib valijal õigus esitada valimiskorralduse puuduste kohta valimisteenistusele vabas vormis avaldus, mida saab teha ka telefoni teel. Seletuskirja kohaselt võimaldab see probleemid senisest kiiremini lahendada, ilma et peaks esitama ametliku kaebuse.

Muudatused jõustuvad eelnõu järgi 2017. aastal. Riigikogu heakskiidu saamisel peaksid uue korra järgi toimuma juba järgmised, 2017. aasta 15. oktoobril aset leidvad kohalikud valimised.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles