Tuulepargid häirivad kaitseväe õhuseireradari pilti11

Andres Einmann
Andres Einmann, Eesti uudiste päevatoimetaja
:

Kaitseministeerium on jätnud kooskõlastamata mitme Eestisse planeeritava tuulepargi planeeringud, kuna tuulest elektrienergiate tootvate tuulikute labad segavad õhuseireradari pilti. Ministeeriumi hinnangul oleks riigikaitse seisukohast kõige sobivamad kohad tuulepargi arendamiseks Pärnu- ja Viljandimaa.

Kõige probleemsemad piirkonnad on kaitseväe radarite jaoks piirialadele ning radaritele suhteliselt lähedal planeeritavad tuulepargid.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang tunnistas Postimehele, et kaitseväel on esinenud olemasolevate tuuleparkidega probleeme.

«Tuuleparkide puhul on probleemiks rajatavate tuulikute kõrgus, mistõttu võivad need hakata häirima õhuseireradarite tööd. Tuulikud segavad radarite tööd kahel moel. Esiteks tekitavad tuulikute pöörlevad labad radarile valesihtmärke. Radar tuvastab pöörlevad labad õhusõidukitena ning hakkab arvutama nende «õhusõidukite» tulevast asukohta, koormates sellega radarit asjatu tööga. Teiseks tekib tuulegeneraatorite pöörlevate labade taha radari jaoks pime ala, milles toimuvat lennutegevust ei oleks enam näha,» selgitas Sang.

Mida lähemal on tuulik radarile, seda madalam tohib tuulik olla, ilma et hakkaks segama radaripilti.

Õhuväe radarid on ainsad, mis näevad Eesti piirialadel rahvusvahelises õhuruumis ilma transponderita lendavaid Vene sõjalennukeid. Tsiviillennunduses kasutatavatele radaritele on transpondrita lendavad lennukid nähtamatud. Õhuväe õhuseiresüsteem osa NATO integreeritud õhukaitse süsteemist NATIENADS, mis toodab õhupilti NATO liitlaste jaoks. Seega ei ole häired radaripildis mitte üksnes Eesti, vaid kogu NATO probleem.

Sang märkis, et tuulepargid ei ole Euroopa mõttes unikaalne probleem, sama probleemiga tegelevad ka näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa, Taani ja  Soome. Probleemi leevendab tuulegeneraatori labade peegelduse vähendamine, kuid see ei lahenda pimeala tekkimise probleemi. Radarite pimeala küsimust saab lahendada vaid radarite ja tuuleparkide omavahelise paigutuse kaudu.

Mujal maailmas on arendajad maksnud kinni täiendavate radarpostide rajamise, katmaks pimealasid radarpildiga. See variant on samas väga kulukas ning kehtiv seadusandlus seda Eestis ei võimalda. Samuti ei lahenda hüpoteetiline täiendav radar erinevatel tehnilistel põhjustel Ida-Virumaale püsitavate tuulikute probleemi.

«Õhuväe eksperdid on välja arvutanud võimalikud tuulikute maksimaalsed kõrgused vastavalt piirkonna kaugusele radarist. Kuna tegemist ei ole avaliku teabega, ei saa kaitseministeerium neid andmeid laiemale üldsusele avalikustada,» rääkis Sang.

Ta lisas, et põhjendatud huvi korral saavad näiteks arendajad, kohalike omavalitsuste esindajad ja teised nende materjalidega tutvuda kaitseministeeriumis.

Kaitseministeerium on viimastel nädalatel tutvustanud tuuleparkidega seotud probleeme riigikogu majandus-, keskkonna- ja riigikaitsekomisjonis ning valitsuse julgeolekukomisjonis.

Keskkonnakomisjoni esimehe, sotsiaaldemokraat Rainer Vakra tuleb leida probleemile lahendus ministeeriumite ja tuuleparkide arendajate koostöös.

«Kõrgel paiknevad tuulikud segavad kaitseväe radarite tööd ja kahjustavad radaripilti, mistõttu on mõistlik, et kaitseministeerium peab kooskõlastama kõik tuuleparkide rajamist puudutavad planeeringud. Paraku välistavad tänased reeglid igasugused arendajate ja ministeeriumi vahelised kokkulepped, mistõttu ütleb riik suuremale osale planeeringutest «ei»,» selgitas Vakra.

Tema sõnul tuleb leida olukorrale paindlik lahendus, mis arvestab nii riigikaitse huvidega, kuid lubab Eestis ka tulevikus tuulikuid ehitada ja tuuleenergiat kasutada. «Vajadusel tuleks leida võimalus asendada olemasolevad piirangutega kinnistud tuuleparkideks sobivate kinnistutega,» leidis Vakra.

Keskkonnakomisjon arutas tuuleparkide ehitamise küsimust koos kaitseministeeriumi, majandusministeeriumi, rahandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ja Tuuletehnoloogia Liidu esindajate jaanuari lõpus.

«Komisjoni istungil leiti üksmeelselt, et energiatuulikute ehitamine ja kasutamine energia tootmiseks on Eestis ka edaspidi hädavajalik, aga seda ei tohi teha riigikaitset ohtu seades,» sõnas Vakra.

Komisjon otsustas konsensuslikult, et kaitseministeeriumil tuleb kutsuda kokku ministeeriumide ja arendajate vaheline töörühm, mille ülesanne on otsida probleemile lahendusi. 

Andres Sanga sõnul peaks tuuleparkide teemalise töörühma võimalik kokkukutsumise otsustama valitsus oma kabinetinõupidamisel.

«Kui selline otsus peaks langema, siis eeldatavalt kaastakse selle töösse erinevad huvitatud osapooled - eri riigiasutused ja tuuleparkide arendajaid koondavad liidud. Praegu töötavadki kaitseministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud eesmärgiga viia tuuleparkide planeerimise piirangute teema arutamiseks valitsuse kabinetinõupidamisele,» rääkis Vakra.

Kaitseministeeriumile paneb kohustuse osaleda tuuleparkide planeerimisse möödunud suvest kehtivad planeerimisseadus ja ehitusseadustik. Seaduse järgi peab kaitseministeerium üle vaatama kõik planeeringud ja ehitusprojektid, millel võib olla mõju riigikaitselistele ehitistele ning peab keelduma plaanide kooskõlastamisest, kui planeeringu tõttu väheneb riigikaitselise ehitise töövõime ehk ei saa täita riigikaitselisi ülesandeid.

Arendajatel on töös mitmeid plaane uute tuuleparkide rajamiseks ja olemasolevate laiendamiseks. Näiteks Tuuletehnoloogia Liit soovib rajada Ida-Virumaale tuuletööstuse keskuse. Nelja Energia kavandab suurt tuuleparki Lääne-Eestisse Hiiumaa ranniku lähedale. Saare Wind Energy plaanib Saaremaa lääneranniku lähedalesaja tuulikuga meretuuleparki.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadandres sangkaitseministeeriumlennukidradarRAINER VAKRAtuulepargidVabariigi Valitsusõhuseire
Samal teemal
kontaveit usa lahtistel
PRESIDENDIVALIMISTE JÄRELKAJAD
Sisuturundus
PRESIDENDIVALIMISTE JÄRELKAJAD
PRESIDENDIVALIMISED
Gallup

Kas sina oled sellel aastal palgatõusust osa saanud?

Küsitluses on osalenud 4652 inimest
rohkem palka
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Raivo Laast

52

Raivo Laast

käsipallur

Toomas Varrak, 76

politoloog

Krista Kajar (Eha Pirso), 73

kirjanik

Evelin Lill, 51

moekunstnik

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE