Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

«Agendiskandaali» võtmetegelane tuleb otse Vene võimutipust

Venemaa Raudteede juht Vladimir Jakunin, kellelt Edgar Savisaar Moskvas raha küsimas käis, oli kolme-nelja aasta eest kaalul isegi kui võimalik järgmine Venemaa president, kirjutab Argo Ideon.
 

Jakunin oli presidendikandidaatide otsingute ajal küllalt tõsiseltvõetav pakkumine. Näiteks New York Times luges 2007. aasta septembris üles neli meest, kellest üks pidi valitama Putini järglaseks. Nimekirjas olid peale Jakunini lõpuks presidenditoolile istunud Dmit­ri Medvedev, asepeaminister Sergei Ivanov ja toonane Vene peaminister Viktor Zubkov.

«Ta võib osutuda kompromissvariandiks Kremli erinevate rühmituste vahel,» kirjutas New York Times Jakunini kohta. Jakuninil on ambitsioone presidendikohale, aga ta pole poliitikas aktiivne olnud, märkis leht.
Jakuninit pakkus Kremlisse ka Vene ajakirjandus. Sealne ajakiri The New Times avaldas 2007. aastal foto Jakuninist kirikus lihavõttejumalateenistusel, kus ta oma küünlaga seisis Vladimir Putini taga.

Jakunin ja KGB

New Timesi mahukas artikkel 2007. aastast toob Jakunini karjäärist esile kokkupuutepunktid Putiniga – mõlemad teenisid KGBs ja läksid seejärel tööle Peterburi. Jakunini tegevusest KGBs on avalikke andmeid mõistetavalt vähe, kuid teada on, et mees õppis aastail 1975–1977 luureinstituudis ning töötas seejärel NSVLi ministrite nõukogu välismajanduse asjade komitees. Selline ametikoht on tüüpiline tehnilise luure kattevari, märgib New Times.

Aastail 1985–1991 töötas Jakunin aga NSVLi esinduses ÜRO juures, kus tema tegelik ülesanne ajakirja andmeil oli tehnoloogiline luure – sõjatehniliste andmete kogumine. «Esimese väliskomandeeringuga New Yorki juhtuda oli sama, mis võita trammipiletiga sada tuhat,» märkis New Times. Milliseid tulemusi Jakunin diplomaadina Nõukogude Liidu kasuks spioneerides saavutas, pole teada, kuid teda on autasustatud medaliga «Lahinguliste teenete eest».

Jakunin puutus Vladimir Putiniga kokku ka Peterburi-lähedases suvilakooperatiivis Ozero, mille asutajaliikmed mõlemad olid. Muide, kõik kooperatiivi asutajad jõudsid tähtsatele kohtadele Vene võimu­struktuurides ja majanduses, näiteks Andrei Fursenko on praegu Vene haridus- ja teadusminister.

Jakuninit on peetud heaks kandidaadiks teistelegi kõrgetele ametikohtadele. Portaali lenta.ru andmeil terendasid talle võimalused kerkida Venemaa presidendi administratsiooni direktoriks, transpordiministriks (kelle asetäitja Jakunin oli) ning isegi peaministriks.

Ühtki nendest kohtadest Vladimir Jakunin siiski ei saanud – 2003. aasta oktoobris läks toonane transpordiminister Gennadi Fadejev Venemaa Raudteede presidendiks ning Jakuninist sai tema asetäitja. Ettevõtte juhiks sai Jakunin 2005. aasta suvel.

Praeguse Vene transpordiministri Igor Levitiniga on Jakuninil olnud küllalt vastuolulised suhted, ehkki mõlemad on olnud Putinile ustavad. Levitin ja Jakunin on vastuollu sattunud näiteks raudteereformi plaanimisel ja ette on tulnud ka võistlemist ametikohtade pärast.

Jakunini elamisest Eesti suvituspealinnas Pärnus 1948–1962 on Postimehes juba juttu olnud, ta õppis Pärnu 3. keskkoolis koos hilisema kohaliku vene poliitikategelase Jevgeni Tombergiga. Hiljem läks praegune Venemaa raudteejuht aga õppima Peterburi, toonasesse Leningradi.

Sage külaline

Kui Jakunin 2006. aastal tõenäoliselt esimest korda uuemal ajal Eestis käis, sarnanes tema külastuse korraldus lausa riikliku visiidiga. Ametlikult oli ta siin SRÜ ja Balti riikide raudteetranspordi nõukogu istungil, kuid mitteametlikku programmi mahtus ka nostalgiahõnguline Pärnu-külastus, kus teda saatis toonane majandusminister Edgar Savisaar.

2007. aasta lõpus saabus Jakunin taas Eestisse, toona oli külastuse väljaöeldud eesmärk Nõukogude Liidu kangelase Endel Puusepa haua külastamine ja mälestuse jäädvustamine. Selle korraldajaks olid üks Jakuniniga seotud Vene fondidest, rahvusliku kuulsuse keskus, ja Tombergi juhitav Russki Dom.

Ehkki Jakunini korduvad Eesti-külastused on siin alati üpris suurt tähelepanu pälvinud, pole temast siiski kunagi nii palju kõneldud kui seoses läinud nädalal Eestis puhkenud nn agendiskandaaliga. Jakuniniga seotud Andrei Pervozvannõi fond, mis novembris sõlmitud lepingu järgi rahastab Tallinnas Lasnamäele ehitatavat vene õigeusu kirikut 1,5 miljoni euroga (23,47 miljonit krooni), astus skandaali tõttu avalikult Edgar Savisaare kaitseks välja.

«Eraldi selgitamist vajab küsimus, mis on seotud järjekordse valimiskampaania künnisel Eesti vastuluure kapo korraldatud jälitustegevusega parteiliidri suhtes, kes ei kuulu võimukoalitsiooni,» teatas Venemaa Andrei Pervozvannõi fond oma avalduses.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnad:õigeusu kirikvladimir jakuninVenemaamõjuagentKaitsepolitseiametEdgar Savisaar
Samal teemal
Sponsoreeritud artiklid
arvamusplats
reporter.ee videod
Postimehe kodufoorum
Gallup

Millises hinnaklassis jalatseid te ostate?

Küsitluses on osalenud 2302 inimest
Gamefriik
Päevakava
Täna10:00
25NovOtse loomaaiast: Euroopa eksperdid ja Eesti mehed arutlevad naistevastase vägivalla üle 16>
Homme17:00
26NovOtse: Eesti teine õllesommeljeede võistlus>
Viimased uudised
TervisKõik
Majandus24Kõik
SportKõik
TallinnCityKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
Postimees +Kõik
SOOV.EE
JuhtimineKõik
Sünnipäevad

Palju õnne!

Antti Kammiste

48

Antti Kammiste

muusik

Rein Agur, 79

teatrilavastaja

Rein Küttner, 74

tehnikateadlane, akadeemik

Kalle Randalu, 58

pianist

Aldo Vinkel, 55

poliitik ja ärimees

Kalev Järvela, 54

tantsupedagoog ja folklorist

Andrei Sõritsa, 53

arst

Indrek Kannik, 49

ajakirjanik, poliitik ja julgeolekuekspert

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,806 EUR
GBP
1,263 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,108 EUR
RUB
0,018 EUR
=
Kursid seisuga: 24.11.2014
Postimehe google+ leht