Riigipea Toomas Hendrik Ilves avaldas riigikogu fraktsioonide juhtidega kohtudes lootust, et välisriigi raha kasutamine meie parlamendi valimiskampaanias õnnestus ära hoida nagu ka sellega kaasnev võimalik meie sisepoliitika mõjutamine väljastpoolt.
Ilves fraktsioonide juhtidele: iga teene ootab vastuteenet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Välisriigilt raha küsimine oma valimiskampaania teostamiseks või varasemate võlgnevuste tasumiseks ei ole kuidagi aktsepteeritav,» sõnas ta. «Iga teene ootab vastuteenet, iga rahaeraldise eest esitatakse kunagi arve.»
Ilvese sõnul ei tohi Eesti riik end kunagi leida olukorrast, kus tal on teiste riikide ees avalikkusele teadmata tasumata arveid või vastamata teeneid.
Presidendi hinnangul ei ole poliitiku, erakonna juhi ja pealinna linnapea poolt välisriigilt ja avalikkuse teadmata raha küsimine pühakoja ehitamiseks kuigi arukas tegu.
«Eriti, kui ka see aktsioon seostub või seda saab seostada valimiskampaaniaga,» lisas ta.
Ilves rõhutas, et kiriku ehitamine ei ole taunitav tegevus, kuid see peaks toimuma viisil, mis ei põhjusta süüdistusi eetiliselt kaheldavates tegudes. Küll aga on praeguseks Lasnamäe kiriku ehitamisest saanud sisepoliitilise kampaania osa ning seda tegevust finantseeritakse väljastpoolt Eestit.
«On põhimõtteline vahe, kas kirik ehitatakse Eesti riigi, Tallinna linna, kohalike õigeusklike raha eest või ehitab selle kiriku Tallinna linna teine riik,» nentis ta.
Samuti pole presidendi sõnul tal võimalik oma hinnanguid vajata.
«Minu seisukohavõtte on väga kerge sildistada sekkumiseks sisepoliitikasse ja alanud valimiskampaaniasse,» hindas ta.
Ilves toonitas, et ta on nelja ametiaasta vältel täielikult hoidunud parteipoliitikaga tegelemisest ning on üritanud olla erapooletu ja järjekindel.
«Küll aga lähtun ma oma ametivandest, mis seab mulle ülima kohustuse reageerida, kui miski asub õõnestama Eesti julgeolekut, turvalisust ja sõltumatust langetada poliitilisi otsuseid ning valida oma kurssi,» rõhutas ta.
Tema arvates ei ole küsimus selles, kas keegi on sooritanud kuriteo või väärteo, mille suhtes tuleb algatada ametlik uurimine.
«Te teate väga hästi, et parteide rahastamise uue korraga dekriminaliseeriti ebaseaduslike annetuste võtmine,» sõnas ta. «Järelikult saavad hinnangud olla vaid eetilist ja moraalset laadi.»
Presidendi sõnul tuleb vahet teha, mis on lubatud ja mis mitte.
«Küsimus on usalduses, aga ka selles, et avalikku võimu ei tohiks teostada inimesed, kes on teise riigi poolt šantažeeritavad,» sõnas ta.
President Ilves lisas, et temale teadaolevalt pole riigiasutused seda informatsiooni ajakirjandusele lekitanud ning kaitsepolitseiamet ei täida Eesti vastu suunatud luure- ja mõjutustegevust tõkestades kellegi poliitilist tellimust ega osale riigi sisepoliitika suunamises.