Riigikogu konverentsisaalis toimus täna Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni korraldatud arutelu, kus räägiti rändekriisi mõjudest Eestile ja Euroopale.
Tsahkna: täna karmistavad pagulasi puudutavaid reegleid paljud Euroopa riigid (1)
7. märts 2016, 15:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL) märkis, et tänavu saabub Euroopasse kolm miljonit migranti. Seda on kolm korda rohkem kui eelmisel aastal. Sellest johtuvalt kutsus ta üles «kasutama külma talupoja mõistust», selmet sattuda paanikasse ja külvata hirmu.
Tsahkna sõnul on Euroopa Liidu avatud ja liberaalne migratsoonipoliitika tänaseks läbi. «Kõik riigid on hakanud siserännet enam kontrollima nii, nagu Eesti on seda teinud aastaid. Kui meie kavandatavad muudatused erinevad väga vähe senisest pagulaspoliitikast, siis Euroopa riigid peavad astuma palju radikaalsemaid samme, et sisserännet kontrollida,» ütles ta.
IRLi juhtiv poliitik lisas, et üks osa ELi ja Türgi vahel sõlmitavast kokkuleppest on põgenike vahetamine suhtele üks-ühele. See tähendab Türgi võtab tagasi Türgist ebaseaduslikult Euroopasse jõudnud põgenikke ja annab vastu sõjapõgenikke. Minister toonitas, et Eesti valitsus peab siinkohal pingsalt jälgima, et põgenikke ei hakataks jaotama automaatse skeemi järgi, mille vastu on Eesti varasemalt vastuseisu avaldanud. «Igal liikmesriigil peab olema õigus otsustada, kui palju inimesi riiki sisse tuleb, Eesti on seni olnud automaatse põgenike riikidevahelise jagamise vastu, samuti on oluline, et õiguslik regulatsioon, mis annaks meie inimestele kindlustunde ning põgenikele kindlad reeglid, oleks paigas,» ütles Tsahkna.
Tsahkna toonitas, et Euroopa mured ei tohi olla eestlastele võõrad. «Kui Euroopas Liiduga midagi juhtub, oleme meie esimestena külmade idatuulte vallas. Kindlasti on oluline, et Euroopa toetaks riike, kuhu sõjapõgenikud esimesena lähevad – Türgit, Jordaaniat, Liibanoni. Põgenike jaoks on seal tuttav kultuuriruum, kuid puudu on toetus- ja töövõimalustest, samas tunneksid nad end Lähis-Ida maades palju kodusemalt kui kaugel Euroopas.»
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL) leidis, et ilma Türgita on raske lahendada Euroopa rändekriisi. Samas ei tasu tema sõnul liigselt keskenduda Egeuse merele, sest NATO mereväeoperatsiooni tagajärjel võivad rändevood suunduda Egeuse merelt Mustale merele ümber. Lisaks peaks tähelepanu hoidma Liibüa suunas.
Rahvastikuteadlane Allan Puur nentis, et rändesurve jätkub ja eeskätt tuleb see Aafrikast, kus rahavastiku arv suureneb sel sajandil 1,5 miljardilt 4 miljardile. «Vahemeri ainult lahutab Euroopat sellest kontinendist,» lisas ta.
Riigikaitsekomisjoni liige Ants Laaneots (RE) juhtis aga tähelepanu, et praegusest rändekriisist lõikab kõige rohkem kasu Venemaa. Tema sõnul on see üks osa Moskva peetavast hübriidsõjast Euroopa Liidu ja NATO vastu. Ta rõhutas, et idanaabri eesmärk on võimaluse korral eelpool mainitud ühenduste lagundamine.
Tänase arutelu ajendiks oli eilne Euroopa riigipeade kohtumine Türgiga arutamaks kuidas takistada kontrollimatut rännet Kreekasse. Homme on Riigikogus teisel lugemisel välismaalaste kaitse seaduse muudatused, mis muudavad Eesti pagulaspoliitika senisest rangemaks.