Koalitsiooni kuuluva Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) eestseisus leiab, et haldusreformi eelnõus tuleks suurendada vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuse loomisel makstavat lisatoetust, maakonnasuurusele omavalitsusele peaks aga andma 10 miljonit eurot investeeringuteks ja viima sinna üleriigilise tähtsusega riigiasutuse peakontori.
IRLi esimehe Margus Tsahkna sõnul sõltub neljapäeval valitsuskabinetis arutlusele tulevast haldusreformi eelnõust, kas Eestis on 25 aasta pärast elu ka mujal kui Tallinnas ning missugust elukvaliteeti suudavad allesjäänud omavalitsused pakkuda. Tema sõnul on haldusreformi eesmärk, et tekiksid tugevad omavalitsused, mis oleksid iseseisvad majandusüksused ja suudaksid pakkuda elanikele vajalikke teenuseid.
«Tugevad on omavalitsused, kes suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Üheks tugevuse tunnuseks on seegi, kui omavalitsus ei loovuta oma elanikke Tallinnale või teistele riikidele lihtsalt vaesuse pärast,» ütles Tsahkna.
IRLi teatel lepiti valitsuskabinetis sügisel kokku, et ühinemiste eesmärgiks on 11 000 elanikuga omavalitsused. Erakonna hinnangul tuleb see eesmärk sätestada ka haldusreformi eelnõus, jättes omavalitsuste miinimumsuuruseks siiski 5000 elanikku. «Tuleb möönda, et liitumisel tekkivate 5000 elanikuga omavalitsuste võimekus iseenesest ei suurene, seepärast saab see olla miinimumtase,» selgitas Tsahkna.
Praegune eelnõu näeb üle 11 000 elanikuga või maakonnasuuruse omavalitsusüksuse moodustumisel peale ühinemistoetuse ette 250 000 euro suuruse lisatoetuse. IRLi eestseisuse hinnangul tuleks nii suurte omavalitsuse teket motiveerida kaks korda suurema ehk 500 000-eurose boonusega.
Kui ühinemise tulemusena moodustub aga maakonnasuurune omavalitsusüksus, siis peaks see IRLi ettepaneku järgi saama riigi ja omavalitsuse koostöös 10 miljonit eurot strateegilise tähtsusega investeeringu tegemiseks. Investeeringu eelduseks on, et see aitaks parandada ettevõtluskeskkonda tasuvate töökohtade loomiseks või lahendada muudatustest tulenevaid kitsaskohti.
«Riik peaks motiveerima omavalitsusi ühinema ambitsioonikamatel eesmärkidel ning nägema ette reaalselt piirkonna konkurentsivõimet tõstvaid investeeringuid,» märkis Tsahkna.
Kolmandaks tahab IRLi eestseisus, et maakonnasuurustesse omavalitsustesse viidaks üleriigilist tähtsust omavate riigiasutuste peakontorid. Asutuste paiknemise otsustaks riik ettepaneku järgi vastavalt omavalitsuste arengukavadele ning selliselt, et asutuste paiknemisest võidaks ka asutuse haldusala, teatas partei.