Kuidas tekkis tänane paks udu?

Kuigi udu peetakse eriti sagedaseks külaliseks ennekõike hommikuti, ei ole midagi kummalist ka selles, kui ilmastikunähtus meid terveks päevaks kimbutama jääb. Ka tänane udu püsib eeldatavasti õhtuni, kuna ei ole tugevat tuult ega suurt sadu.

Täna hommikul Romantikaga Stockholmist Tallinnasse jõudnud reisija saatis Postimehele fotod laeva maabumisest. «Laev jõudis sadamasse nii ootamatult, et linnast polnud aimugi. Äkki ilmus kai. Nagu aurusaunas,» kirjeldas ta nähtut.

Mitte ainult sadamas, vaid ka näiteks Tallinna lennujaamas paksu pahandust tekitanud udu tekkis juba eile õhtul. Ilmateenistuse sünoptiku Helve Meiterni sõnul võib tänane udu meid saata terve päeva. «Kuna tuul on suhteliselt nõrk, siis seal, kus ei saja, või udu terve päeva kesta.» Küll aga on oodata, et paks udu vähehaaval hajub.

Tegelikult ei ole udu midagi muud kui maapinda puudutav pilv. Laias laastus on udusid kaht sorti – on radiatsiooniudu ja advektiivne udu. Radiatsiooni- ehk jahtumisudu tekib tugeva jahtumise tagajärjel ning selle eelduseks on peaaegu selge öö, nõrk tuul ja piisav õhuniiskus maapinna lähedal. Udu hajub tavaliselt pärast päikesetõusu mõne tunni jooksul. 

Advektiivne ehk sisserännanud udu tekib siis, kui niiske ja soe õhk liigub külmema aluspinna kohale. See on tihedaim ja kestvaim udu. Kuna advektiivse udu teke eeldab õhu liikumist ühest paigast teise, on esialgu vajalik tugevam tuul, mis tasapisi nõrgeneb.

Täna kimbutabki meid neist just viimane. «See tähendab, et lõuna poolt tuleva tsükloniga tuleb meile soojem õhumass ning kui ta tuleb siia külma lume peale, tekibki udu,» selgitas Meitern.

Kuigi ennekõike oleme udu harjunud nägema hommikuti, ei ole sünoptiku sõnul midagi ebatavalist selles, kui udu püsib ka terve ööpäeva. Eriti võib ilmastikunähtus pikemaks püsima jääda just sügiseti ja kevadeti.

See, kas paks udu matab enda alla pigem rannikualad või sisemaa, sõltub aastaajast. «Kui näiteks meri on jääs olnud, tekib udu kevadel kõige rohkem rannikualadel. Aga jahtumisudu on meil põhiliselt augustis ja septembris ja seda on igal pool, eriti sisemaal,» rääkis Meitern.

Põnevaid fakte udust Eestis:

• Alates 1981. aastast on pikaajalisim eriti ohtlik udu registreeritud Vilsandil 2002. aasta 6.–7. veebruaril, see kestis 32 tundi ja 26 minutit
• Üks tihedamaid udusid oli 19. novembril 1958 Tartus, mistõttu langes Emajõe orus nähtavus 4–6 meetrini ning liiklus tuli katkestada
• Talvel on mereäärsetes piirkondades ohtlike udupäevade arv oluliselt suurem kui sisemaal
• Aasta jooksul on enim ohtlikku udu registreeritud mereäärsetes ilmajaamades, kõige rohkem oli seda 37 päeval 2001. aastal Vilsandil

Allikas: Riigi Ilmateenistuse andmed 2012. aastast