Eesti paistab Euroopa vanglastatistikas silma karmi käitumisega

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
8. märts 2016 15:38
Vangla aed | FOTO: Scanpix

Eesti on Euroopa riikide esirinnas nii vangide suhtarvu, vanglakaristuse pikkuse kui ka narkokuritegude eest vangimõistetud inimeste hulga poolest, selgub Euroopa Nõukogu teisipäeval avaldatud statistikast.

Eestis oli 2014. aastal 100 000 inimese kohta 225,1 vangi, millega riik asub Euroopa Nõukogu liikmesriikide seas kuuendal kohal. Suhtarvult enim vange on Venemaal (467,1 vangi 100 000 elaniku kohta), millele järgnevad Leedu (305), Läti (240,3), Aserbaidžaan (238,2) ja Gruusia (227,9). Euroopa Nõukogu aritmeetiline keskmine oli 135,8 vangi, mediaankeskmine 124 vangi riigis 100 000 elaniku kohta.

Eesti oli kuuendal positsioonil ka vanglakaristuste keskmise pikkuse osas. Keskmiselt kõige pikemad vanglakaristused olid Moldovas (29,2), Portugalis (27,9), Aserbaidžaanis (27,4 kuud), Rumeenias (25), Tšehhis (21,4) ja Eestis (18,1 kuud). Euroopa Nõukogu aritmeetiline keskmine oli 9,3 kuud, mediaankeskmine 7,4 kuud.

Eesti paistab silma ka suure narkokuritegude eest vangimõistetute hulga poolest 100 000 elaniku kohta. Enim narkokurjategijaid istub vangis Venemaal (81 vangi riigi 100 000 elaniku kohta), millele järgnevad Gruusia (72), Aserbaidžaan (57), Eesti (45), Malta (40), Montenegro (35) ja Hispaania (31). Euroopa Nõukogu liikmesriikide keskmine oli siin 30 narkokuritegude eest vangi mõistetud 100 000 elaniku kohta.

Euroopa Nõukogu on demokraatia ja inimõiguste edendamiseks moodustatud Euroopa riike ühendav organisatsioon. Sellel on 47 liikmesriiki, ainsa Euroopa riigina ei ole organisatsiooni liige Valgevene, kuna seal ei austata inimõigusi ja demokraatia põhimõtteid.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL