Uuring: iga kolmas õigusrikkuja on uimastisõltuvuses

Helen Mihelson
Helen Mihelson, reporter
:

Õigusrikkujate hulgas läbi viidud uuring näitas, et umbes kolmandik neist maadleb sõltuvushäirega. Ja ehkki Eestis on olemas võimalused raviks ja rehabilitatsiooniks, on neis veel hulk kitsaskohti.

Tartu ülikooli doktorant, uuringu üks läbiviijatest Gerly Tamm tutvustas täna toimunud narkopoliitika konverentsil värske uuringu tulemusi. Uuring viidi läbi vanglates ja arestimajades olnud õigusrikkujate seas, selgitamaks välja, kui paljud neist on uimastisõltlased ning kui tõhusaks nad ise täna toimivat sõltuvusravi peavad.

Tulemuste saamiseks kasutati muu hulgas küsitlusi, pikemaid intervjuusid ja taustaandmete kogumist. Lisaks viidi läbi grupiintervjuud erinevate osapooltega, osa võtsid ka prokurörid, kriminaalhooldajad ja kohtunikud. 

Saadud andmetest nähtus, et sõltuvushäire on õigusrikkujate seas küllaltki levinud – sõltuvuses on umbes kolmandik meessoost õigusrikkujatest ning veidi suuremgi osakaal naistest. Kangematest narkootilistest ainetest tarvitatakse ennekõike fentanüüli ja amfetamiini. Kui uuringu käigus küsiti karistatavatelt endilt, kuivõrd nad tunnevad, et neil on narkosõltuvus, vastas jaatavalt 32 protsenti vangidest ning 48 protsenti arestimajas olnutest. 

Milline on aga õigusrikkumise toime pannud uimastisõltlase profiil? Ta on 34-aastane Harjumaal elav põhiharidusega mees, kes peab enda emakeeleks vene keelt.

Uuringus keskenduti ka ravivõimaluste kitsaskohtadele. Tamm tõi välja, et sõltlase ravile suunamise otsustab enamjaolt kriminaalhooldaja, prokurör või kohtunik, kuid kõigil neil ei ole selleks paraku aga sisulist ettevalmistust. Samal ajal aga peavad ametnikud ise ravi kõige olulisemaks eelduseks ja ka piiranguks karistatava enda nõusolekut. Seega toimub ravile suunamine vaba tahte alusel.

Muudest kitsaskohtadest rääkides tõi Tamm välja rahastuse probleemi, töötajate ülekoormatuse, keelebarjääri, vähese koolituse, sotsiaalse negatiivse surve, ebapiisava tugisüsteemi ja ka selle, et ravi ja rehabilitatsiooniprogrammide tõhusust ei ole hinnatud.

Seetõttu on ka palju neid, kes ravi katkestavad. Põhjusteks tuuakse kõige sagedamini asjaolu, et arvatakse, et ollakse tervenenud, samuti leitakse, et ravil pole olnud tulemusest.

Uuringu läbiviijad soovitavad toetada sõltlastele ravikeskuste loomist ja kaasata sõltlastega tegelemiseks rohkem spetsialiste. «Ravi ja rehabilitatsiooni võimalused on olemas, aga need vajavad arendamist,» rõhutas Tamm.

Seitse soovitust rehabilitatsioonivõimaluste arendamiseks:

  • Tuleks toetada spetialiseerunud ravikeskuste loomist erinevatesse piirkondadesse ja kaasata narkomaanidega töösse rohkem erialaspetsialiste, näiteks nagu psühholooge, sotsiaaltöötajaid ja psühhiaatreid.
  • Vähendama peaks vanglatöötajate ja kriminaalhooldajate ületunde efektiivsema töökorralduse kaudu.
  • Tuleks rakendada tõenduspõhiseid programme ja pidevalt hinnata tõhusust.
  • Stabiilne rahastus - teadaolevalt toimivatele meetmetele.
  • Samuti peaks suurendama koostööd ja infolevi süsteemi osapoolte vahel, näiteks võiks korraldada koolitusi.
  • Õigusrikkujatele tuleks võimaldada motiveeritud intervjuud enne, kui langetatakse otsus suunata inimene vanglasse või ravile.

Uuringu viis läbi Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus. Uuringu läbiviimist rahastas justiitsministeerium.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadamfetamiinfentanüül
Samal teemal
värskes Maaelus
Sisuturundus
Gallup

Kui sageli võtad poest õhukese kilekoti?

Küsitluses on osalenud 2624 inimest
Nordea ja DNB liidavad oma ärid
suur pangadiil
merkel eestis
Gallup

Kas suvevaheaja arvelt on hea mõte teha lastele üks vaheaeg lisaks?

Küsitluses on osalenud 7570 inimest
ELU24
Päevakava
Täna20:15
25Aug Debati telgitagused: milline on elu kaadri taga ja kuidas presidendikandidaadid saateks valmistuvad>
Täna21:00
25Aug Kanal 2 ja Postimehe "Suur presidendidebatt": kes sobib Eesti presidendiks? >
Täna23:00
25Aug Poliitika.guru politoloogid kommenteerivad, kuidas kandidaatidel debateerimine õnnestus>
Homme08:00
26Aug Postimehe otsepilt: Eesti meistrivõistlused takistus- ja koolisõidus >
Homme10:00
26Aug Otse: õpilasmaleva konverents «Noortemalevad - kas, kuidas ja kuhu edasi?» Vali Lisa>
Viimased uudised
Rio 2016Kõik
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Härmo Värk

53

Härmo Värk

pangandustegelane

Kirill Teiter, 64

ajakirjanik

Uku Toom, 63

ajakirjanik

Ülo Valk, 54

folklorist ja usundiloolane

Heiko Väät, 42

kergejõustiklane ja treener

Oliver Tammsalu, 34

korvpallur

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE