Naistepäev ei möödunud perevägivallata: Mustamäel ründas mees oma elukaaslast, Tartus lõi ema tütart

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
9. märts 2016 16:38
Vaid vähesed naised lähevad perevägivallast politseisse teatama. | FOTO: Scanpix

Nagu tavaks saanud, ei tähenda naistepäev paraku aga sugugi seda, et naised ei pea sel päeval vägivalla all kannatama. Ka tänavu sai politsei õrnemale soole pühendatud pidupäeval rohkelt perevägivallaga seotud väljakutseid.

Küll aga peab tõdema, et kui tavapäraselt on naistepäev üks neist päevadest aastas, mil politsei saab lausa rekordarv perevägivallaga seotud väljakutseid, siis eilne ei eristunud tavapärasest päevast. Kokku sai politsei eile üle 23 perevägivalla või –tüliga seotud väljakutset.

«Politsei saab päevas 20-30 lähisuhtevägivalla teadet ning paraku ei möödunud ka eilne naistepäev selles vaates rahulikumalt ning mitukümmend õrnema soo esindajat pidasid kannatama kas vaimse või füüsilise vägivalla all. See on väga kurb,» nentis Põhja prefektuuri politseimajor Jelena Mirošnitšenko.

Pilluti ähvardusi ja visati kausse

Näiteks sai politsei eile väljakutse Tartusse, kus ema lõi oma 46-aastast tütart. Samuti teatati Mustamäel toimunud tülist, kus mees ründas oma 56-aastast elukaaslast. Ka Lääne-Virumaal oli peretüli naise ja joobes mehe vahel ning Pärnus tülitsesid lapse ees isa ja vanaema.

Ühtlasi sai politsei teate tüli kohta Jõgevamaal, kus 72-aastane mees viskas tüli käigus kausiga oma neli aastat vanemat naist.

Ent sellega naistepäeva väljakutsed ei piirdunud. Tartumaal karjus ja ähvardas 38-aastane joobes poeg oma ema, ent füüsilise vägivallani asi ei jõudnud. Politsei toimetas mehe kainenema.

Paldiskis aga tuli naisele pidupäeva puhul külla tuttav mees, kes ühtäkki agressiivseks muutuks. Kui politsei kohale jõudis, olid mõlemad osapooled maha rahunenud. Selles tülis keegi õnneks vigastada ei saanud.

Mirošnitšenko pidi tõdema, et politsei saab iga aastaga üha enam väljakutseid peretülide lahendamiseks. Ühelt poolt näitab see tema sõnul siiski positiivset -  inimesed aina enam hoolivad enda ja oma lähedaste heaolust ning julgevad ning tahavad abi küsida.

«Kui veel aastaid tagasi võis levida arusaam, et peresisesed konfliktid ja vägivald on iga pere enda asi ning sageli või siis kergekäeliselt abi ei otsitud, siis aina enam mõistetakse seda, et vägivald kodus ei eristu oma olemuselt kuidagi vägivallast tänaval ning et see on kuritegu. Vastupidi, pideva hirmu all elamine ning teadmine, et koduseinad ei kaitse sind vägivalla eest on kindlasti see, mida ei peaks taluma ega kogema ükski inimene,» rääkis politseimajor.

Seetõttu rõhutas ta, et igast vägivallajuhtumist tuleb politseile teatada. Ja mida varem, seda parem. Samas aga näevad politseinikud vastupidist – nende poole pöördutakse alles siis, kui vägivald on kestnud juba pikemat aega.

«Kannatada aga ei tasu, sest enamasti vägivald ei lõppe niisama ning oodates võib vägivald aina suureneda. Praktika näitab, et see, kes lööb ühe korra, lööb suure tõenäosusega ka teist ja kolmandat korda,» sõnas Mirošnitšenko.

Põhisüüdlane alkohol

Reeglina tekivad konfliktid olmetülist ning halvimal juhul eskaleeruvad vägivallaga. Vägivallajuhtumites mängib suurt rolli alkohol, tugevalt üle poole vägivallatsejatest on olnud alkoholijoobes ning paljud tülid, mis on lõppenud ka väga traagiliselt, on saanud alguse just ühise napsutamise käigus.

Politsei on tegelenud üha aktiivsemalt lähisuhtevägivalla jõudsama uurimise ja kannatanute abistamisega, kaardistanud ära riskipered ehk need leibkonnad, kust on tulnud korduvalt teateid vägivalla kohta ning erilise fookuse alla on võetud need nn riskikäitumisega pered, kus kasvavad lapsed.

«Kuigi valdav osa vägivallaohvriteks on kas elukaaslased või teised täiskasvanud pereliikmed ning lapsed on üldjuhul traagiliste sündmuste tunnistajateks, siis näiteks eelmisel aastal sagenesid ka need juhtumid, kus vägivalla ohvriks langesid just lapsed,» märkis Mirošnitšenko.

Kuigi politsei tegeleb paljuski vägivalla tagajärgedega, siis Mirošnitšenko kinnitusel on koos partneritega hakatud rohkem tähelepanu ja ressurssi suunama ennetusele. Selleks külastab politsei riskiperesid ning teeb tihedalt koostööd kohaliku omavalitsuse ja sotsiaaltöötajatega, et selgitada välja, kas ja mil moel on vägivalla alla kannatanud pereliikmed abi saanud ning kas vägivallajuhtumid on kordunud.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL