Julgeolekuekspert ja riigikogu liige Eerik-Niiles Kross leiab, et teabeameti täna avalikustatud esimene avalik raport julgeolekuolukorra kohta on äärmiselt tervitatav ning sellega astus teabeamet 21 sajandisse.
Kross: teabeamet astus oma raportiga 21. sajandisse (2)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
9. märts 2016, 15:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kross ütles Postimehele, et lääneriikides on selline tava üha rohkem levinud. Ka teabeameti peadirektor Mikk Marran ütles tänasel aastaraamatu esitlusel, et sarnaseid raporteid avaldavad ka näiteks Leedu, Taani ja Ameerika Ühendriikide vastavad asutused.
Krossi sõnul pakub teabeameti raport kindlasti suurt huvi Lääne ajakirjandusele ja julgeolekuekspertidele, kes nendel teemadel kirjutavad. «Vaevalt, et see pakub midagi sisuliselt uut meie koostööpartneritele, sest Eesti seisukohad on riiklikul tasemel üldiselt teada, vähemalt neile, kellele see teada peab olema,» ütles Kross.
Tema sõnul on täiesti selge, et teabeamet ei avalda asju, mille kohta neil ei ole täit veendumust, et need vastavad tõele.
«Miks nad on valinud sellise joone? Kindlasti nad tahavad juhtida tähelepanu, et meie julgeolekukeskkond on täna oluliselt keerulisem kui 15 aasta eest. See, et oleme seotud NATOga ühest küljest suurendan meie julgeolekut aga ka avab meid teistele ohtudele. Kindlasti on tõsi, et kui otsest ohtu Venemaa poolt Eesti vastu ei ole erilist põhjust praegu eeldada, siis võib kergesti kujutleda olukordi, kus mingitel meist sõltumatutel asjaoludel osutub Eesti äkki olema pingekoldeks,» lausus Kross.
Ta meenutas, et rääkis sellest juba 2014. aastal, kui kirjutas artikli, kuidas Eesti on julgeolekukahvlis.
«Selge see, et kui ühe riigi julgeolekuasutus annab välja oma ohuhinnangu, siis ta paneb sinna alla ka kvaliteedimärgi, et see on verifitseeritud informatsioon. Kunagi ei ole ükski info 100 protsendiliselt tõendatav, aga vähemalt saame öelda, et see on Eesti ametlik positsioon,» ütles Kross.
Hanso: kiidan teabeameti julgust saladuseloori veidi kergitada
Kaitseminister Hannes Hanso sõnul väärib teabeamet kiitust julguse eest kergitada
traditsioonilist saladuseloori ja tulla välja avaliku raportiga.
«Valitsuse liikmed saavad teabeameti ülevaateid regulaarselt ja teavad, et selles majas asub palju väärtuslikku ekspertiisi. Üldjuhul seda ekspertiisi varjatakse avalikkuse eest,» ütles Hanso.
Kaitseminister märkis, et teabeameti raport kirjeldab Eesti välist julgeolekukeskkonda ning teeb seda põhjalikult ja objektiivselt.
«Seda on vaja, et tõsta inimeste teadlikkust ja võimaldada julgeolekuteemadel asjatundlikku arutelu. Loodan, et iga järjekordse BBC dokumentaali või mõttekoja uuringu kohta meediast lugedes kõrvutame loetavat meie enda parima analüüsiga,» sõnas kaitseminister.
Mihkelson: teabeameti raport on samm Eesti julgeoleku tugevdamisel
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul tuleb teabeameti täna avalikustatud raportit käsitleda ühe sammuna Eesti julgeoleku tugevdamisel.
«Teabeameti täna avaldatud aastaülevaade Eestist rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas on uus lähenemine meie välisluure ametkonnalt,» ütles Mihkelson. Ta lisas, et mujal maailmas pole tavatu, et luureorganisatsioonid annavad aegajalt konsolideeritud nägemuse oma valdkonda puudutavates põhiküsimustes.
Mihkelson rõhutas, et Teabeameti analüüsi tuleb näha ühe osana mitmete sammude reast, mille eesmärgiks on Eesti julgeoleku tugevdamine nii siseriiklike otsuste kui rahvusvahelise koostöö kaudu.
«Välisluure üheks oluliseks ülesandeks on varustada poliitilist otsustustasandit informatsiooniga, mis võimaldaks teha hästi kaalutletud otsuseid ja langetada nii riigi strateegilisi kui taktikalisi julgeolekuvalikuid,» ütles Mihkelson. Tema hinnangul on teabeamet oma ülesannetega aastate jooksul hästi hakkama saanud.
Herkel: Eesti peab siseriiklike riskitegurite vältimiseks pingutama
Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul näitab teabeameti analüüs, et Putini
Venemaa tegelik sõjaline võimekus on väga piiratud.
«Arvestades sügavate kaadri- ja varustusprobleemidega, oleks aktiivne tegutsemine mitmel suunal neile raske. Samas on tähelepanuväärne see märkus, et Kreml võib otsustada hõivata mõne osa Lätist või Eestist vastusena NATO tegutsemisele mujal, et saavutada strateegiline ülekaal,» ütles Herkel.
Ta märkis, et Eestisse võidakse sõjaliselt sekkuda erinevate riskitegurite kuhjumisel - korrumpeerunud ja mõjutatavad riigiametnikud, kohaliku vene vähemuse sotsiaalne kaitsetus ning sellega seonduv sisekonflikt, kaitsejõudude nõrkus ja ebatõhus reaktsioon Lääne poolt. Tema hinnangul peab Eesti pingutama, et siseriiklikud riskitegurid ei tekiks ning selleks on vaja rohkem meelekindlust, kui valitsejad praegu näitavad.
«On oluline toetada NATO teovõimelist ja otsusekindlat tegutsemist, mis eeldaks ka püsivägede paigutamise Eestisse. Heidutus on ka see, et riiki juhitakse läbipaistvalt, demokraatlikult ning tuginedes seadustele ja põhiseadusele. Väga oluline on elanikkonna usaldus riigijuhtimise suhtes ning ettevaatlik ja sõbralik lõimumispoliitika,» lisas Herkel.
Teabeamet avaldas täna esmakordselt oma 23-aastase tegevuse jooksul aastaraamatu, milles on kirjeldatud ameti hinnang rahvusvahelisele julgeolekuolukorrale. Teabeamet märkis raportis muu hulgas, et kuigi see on ebatõenäoline, ei saa täielikult välistada Venemaa sõjalise jõu kasutamist Balti riikide vastu, sest siinsest piirkonnast kaugel toimuvatel konfliktidel võivad olla siirded ka Läänemere piirkonnas.
Suurim sõjalise konflikti oht Baltimaades võib tekkida Venemaa juhtide valearvestusest. Näiteks võib Venemaa ekslikult eeldada, et NATO jätab oma liikmesriigi sõjalisele ründamisele vastamata.