/nginx/o/2016/01/28/4911243t1hed14.jpg)
Valitsus arutab neljapäevasel istungil eelnõu, mis näeb ette võimaluse määrata ja maksta riiklikke pensione sõltumata pensionäri elukohariigist.
Eelnõu näeb ette võimaluse maksta pensione sõltumata elukohariigist
9. märts 2016, 20:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus arutab neljapäevasel istungil riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis näeb ette võimaluse määrata ja maksta riiklikke pensione sõltumata pensionäri elukohariigist, teatas valitsuse pressiesindaja.
Praegu on pensioni määramise ja maksmise tingimuseks inimese elamine Eestis, mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis või Islandil, Liechtensteinis, Norras ja Šveitsis. Samuti määratakse ja makstakse pensione kahepoolsete sotsiaalkindlustusalaste välislepingute alusel Venemaal, Moldovas, Ukrainas ja Kanadas elavatele inimestele ning jõustumas on sarnane lepe Austraaliaga.
Eelnõu järgi hakkavad riiklikku pensioni saama ka inimesed, kes elavad riikides, kellega Eestil puudub sotsiaalkindlustusalane leping.
Pensioni maksmine kolmandas riigis on niinimetatud pensioni eksport, millele hakkavad kehtima teatud piirangud. Eelnõu kohaselt eksporditakse vanaduspensione ja toitjakaotuspensione, seal hulgas eripensione, kuid mitte töövõimetuspensione ega rahvapensioni. Samuti nähakse ette, et inimesel on õigus enne üldist vanaduspensioniiga makstavaid sooduspensione saada kolmandas riigis alates üldisest vanaduspensionieast. Nähakse ka ette, et riiklikku pensioni ei maksta endise NSV Liidu territooriumil, välja arvatud Eestis omandatud staažide eest.
Välisriigis elavad inimesed esitavad pensioni määramiseks avalduse ja vajalikud lisadokumendid Sotsiaalkindlustusametile üldjuhul posti teel. Pension makstakse inimese pangakontole, välisriigi panga teenustasud peab inimene hüvitama ise.
Vältimaks olukordi, kus riik pole inimese surmajuhtumist teavet saanud ja jätkab pensioni maksmist, peab pensionär kord aastas endast teada andma, saates sotsiaalkindlustusametile elukohajärgse pädeva asutuse kinnitusega elusolemise tõendi.
Prognoosi järgi võib 2018. aastal olla kolmandates riikides pensioni taotlejaid kuni 360, kasvades 2022. aastaks kuni 500 pensionärini. Kulutused pensionideks moodustavad 2018. aastal 1, 2 miljonit eurot, kasvades 2022. aastaks kahe miljoni euroni. Eelnõu rakendamiseks planeeritud infotehnoloogiline arenduskulu on umbes 27 300 eurot.
Praegu eksporditakse pensione väljapoole Eestit 35 riiki. Eelnõu jõustumisel lisandub riikidele, kuhu Eesti juba praegu pensione ekspordib, veel 160 riiki.
Eelnõu on kavandatud jõustuma 2018. aasta 1. jaanuaril.