Valitsus kiitis täna kahetunnise arutelu järel heaks haldusreformi eelnõu, mille riigikogu peaks vastu võtma veel sel poolaastal.
Valitsus kiitis haldusreformi eelnõu heaks
10. märts 2016, 16:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigihalduse minister Arto Aas kinnitas Postimehele, et valitsus on jõudnud haldusreformi eelnõuga õnneliku lõpuni ja saavutanud üksmeele. Eelnõu antakse tema sõnul parlamendi menetlusse järgmisel nädalal.
Aasa sõnul täpsustati eelnõus haldusreformi eesmärki, milleks tema sõnul on vähemalt 11 000 elanikuga tugevad ja võimekad omavalitsused. Omavalitsuse miinimumsuuruseks jäi eelnõus siiski 5000 inimest.
Samuti suurendas valitsus eelnõus üle 11 000 elanikuga omavalitsusüksuse moodustumisel antavat lisatoetust: kui algselt nägi eelnõu ühinemistoetusele lisaks makstava boonusena ette 250 000 eurot, siis nüüd motiveeritakse nii suurte omavalitsuse teket kaks korda suurema ehk 500 000-eurose boonusega.
Kui ühinemise tulemusena moodustub maakonnasuurune omavalitsusüksus, siis arutab valitsus sellesse strateegilise investeeringu tegemist. Ehkki Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus soovitas anda maakonnasuurusele omavalitsusele strateegilise tähtsusega investeeringu tegemiseks 10 miljonit, jääb investeeringu summa Aasa sõnul valitsuse otsustada. Tema sõnul fikseeriti eelnõu seletuskirjas vaid poliitiline hoiak.
«Me tänase seisuga ei oska veel öelda, kas maakonnasuuruseid omavalitsusi tekib. Kui nad on tekkinud – me teame seda aasta lõpus –, siis valitsus pöördub selle teema juurde tagasi,» kinnitas Aas.
Ta avaldas lootust, et riigikogu võtab haldusreformi seaduse vastu juba sel poolaastal.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel tunnustas Aas kõiki omavalitsusi, mis on võtnud ühinemiseks initsiatiivi. Tema sõnul toimuvad 26 piirkonnas läbirääkimised, mille õnnestumisel moodustuksid suuremad kui 11 000 elanikuga omavalitsused. Kui liitumistes pole tuleva aasta alguseks kokkuleppele jõutud, otsustab ühendamise valitsus.
Valitsuse algatatud ühinemiste etapis algatatakse hiljemalt tuleva aasta 15. veebruaril haldusterritoriaalse korralduse muutmine nendes omavalitsustes, mis ei vasta miinimumkriteeriumile, ei kuulu erandite alla või kui see on vajalik omavalitsuse võimekuse tagamiseks. Volikogud peavad vastama ettepanekule hiljemalt 15. mail, vastasel juhul loetakse ettepanek vastuvõetuks.
Peaminister Taavi Rõivas ütles valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel, et haldusreformi põhieesmärk on tagada kvaliteetsed avalikud teenused ja tugevad omavalitsused üle Eesti. «Hoolimata sellest, et enamik inimesi igapäevaselt linna- või vallavalitsusse ei satu, puutume kõik kohalike teenustega kokku – sotsiaalteenustest ja lastehoiust eakatehoolduseni – ning need mõjutavad otseselt meie elukvaliteeti,» lausus ta.