Peaminister Taavi Rõivas kutsus täna parlamenti mitte takerduma haldusreformi eelnõu arutamisel detailidesse, vaid pidama silmas eesmärki reform ellu viia.
Rõivas kutsus parlamenti mitte takerduma haldusreformi detailidesse (6)
14. märts 2016, 15:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rõivas ütles haldusreformi eelnõu algatamisel tehtud poliitilises avalduses, et tegu on põhjalikult ette valmistatud ja väga vajaliku reformiplaaniga, mille tulemusena ei saa keegi enam öelda, et haldusreformist on saanud refrään Eesti riigi tegematajätmiste laulus. «Aga nüüd on teie kord. Ootused on kõrgele tõstetud ja kogu Eesti rahvas vaatab teie poole – kas suudate selle seaduse vastu võtta ning seeläbi kodaniku ja tema riigi üksteisele lähemale tuua,» märkis ta riigikogu ees.
Rõivase sõnul on iga olulise teema puhul kiusatus takerduda tuhandetesse detailidesse, mis võib seada ohtu suure eesmärgini jõudmise. «Ma soovin teile tarkust näha suurt pilti ja riigimehelikkust vältida sel teemal päevapoliitilist vaidlemist,» ütles ta.
Rõivase sõnul on haldusreformi eelnõu peamine eesmärk tagada kvaliteetsed avalikud teenused ja tugevad omavalitsused üle kogu Eesti. «Kuigi valitsus on käesolevaks aastaks kavandanud mitmeid reforme ja olulisi otsuseid, on haldusreformi elluviimine teistest olulisem ja väga põhimõtteline edasiminek võrreldes ligi kaks aastakümmet kestnud vaidlusega reformi vajalikkuse või eesmärkide üle,» rääkis ta ning lisas, et reformi õnnestumiseks vajaliku õigusraamistiku loomine on suur vastutus ja ajalooline võimalus muuta Eesti inimeste elu paremaks.
Rõivase sõnul soovib valitsus, et sünniksid tugevad ja võimekad omavalitsused, mis suudaksid senisest paremini korraldada hariduselu ja luua ettevõtluseks veelgi soodsama keskkonna. «Ja kuigi suurem omavalitsus ei garanteeri ju automaatselt paremaid teenuseid, on suurematel omavalitsustel selge eeldus pakkuda paremaid teenuseid. Eesti omavalitsustel peab tekkima võimekus pakkuda võrdselt head teenust kõikidele inimestele, sõltumata nende elukohast Emmaste valla Tärkma külas või Tartus Tammelinnas,» märkis ta.
Reformi jõustumisel astub Eesti Rõivase sõnul suure sammu põhjamaise omavalitsusmudeli poole. «Reform aitab tugevdada kohalikku esindusdemokraatiat ja suurendada omavalitsuste rolli Eesti ühiskonnas. Reformi tulemusena saab omavalitsustest riigile tugevam partner ja vajaduse korral ka keskvõimu tasakaalustaja,» lausus ta.
Tema sõnul on reformi õnnestumise tõenäosus seda suurem, mida läbimõeldumad on kohapeal peetavad liitumiskõnelused ja vankumatum kohalike liidrite tahe. «Seetõttu ma tunnustan neid omavalitsusi, kes on juba võtnud initsiatiivi ühinemiseks. Targad on need omavalitsusjuhid, kes reformi ise eest veavad,» ütles peaminister.
Valitsus kiitis haldusreformi eelnõu heaks eelmisel neljapäeval. Riigihalduse minister Arto Aas ütles seejärel Postimehele, et eelnõus täpsustati haldusreformi eesmärki, milleks tema sõnul on vähemalt 11 000 elanikuga tugevad ja võimekad omavalitsused. Omavalitsuse miinimumsuuruseks jäi eelnõus siiski 5000 inimest.
Samuti suurendas valitsus eelnõus üle 11 000 elanikuga omavalitsusüksuse moodustumisel antavat lisatoetust: kui algselt nägi eelnõu ühinemistoetusele lisaks makstava boonusena ette 250 000 eurot, siis nüüd motiveeritakse nii suurte omavalitsuse teket kaks korda suurema ehk 500 000-eurose toetusega.
Kui ühinemise tulemusena moodustub maakonnasuurune omavalitsusüksus, siis arutab valitsus sellesse strateegilise investeeringu tegemist. Ehkki Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus soovitas anda maakonnasuurusele omavalitsusele strateegilise tähtsusega investeeringu tegemiseks 10 miljonit, jääb investeeringu summa Aasa sõnul valitsuse otsustada. Tema sõnul fikseeriti eelnõu seletuskirjas vaid poliitiline hoiak.
«Me tänase seisuga ei oska veel öelda, kas maakonnasuuruseid omavalitsusi tekib. Kui nad on tekkinud – me teame seda aasta lõpus –, siis valitsus pöördub selle teema juurde tagasi,» kinnitas Aas ning avaldas lootust, et riigikogu võtab haldusreformi seaduse vastu juba sel poolaastal.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel tunnustas Aas kõiki omavalitsusi, mis on võtnud ühinemiseks initsiatiivi. Tema sõnul toimuvad 26 piirkonnas läbirääkimised, mille õnnestumisel moodustuksid suuremad kui 11 000 elanikuga omavalitsused. Kui liitumistes pole tuleva aasta alguseks kokkuleppele jõutud, otsustab ühendamise valitsus.
Valitsuse algatatud ühinemiste etapis algatatakse hiljemalt tuleva aasta 15. veebruaril haldusterritoriaalse korralduse muutmine nendes omavalitsustes, mis ei vasta miinimumkriteeriumile, ei kuulu erandite alla või kui see on vajalik omavalitsuse võimekuse tagamiseks. Volikogud peavad vastama ettepanekule hiljemalt 15. mail, vastasel juhul loetakse ettepanek vastuvõetuks.