/nginx/o/2015/11/06/4670009t1h2646.jpg)
Reformierakonna teatel on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) poolt oodata riigikokku jõudnud haldusreformi seadusele vaid kosmeetilisi parandusi, samas SDE ja IRL lubavad põhimõttelisi vaidlusi.
Valitsusliit on haldusreformi parlamendimenetluse osas eri meelt
11. märts 2016, 14:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Haldusreformi seaduse eelnõu tuli valitsusest riigikokku konsensusega ja järelikult on koalitsioon ühel meelel,» ütles eelnõu juhtivkomisjoniks saava põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Kalle Laanet reedel BNS-ile. «Võib-olla tulevad ainult kosmeetilised arutelud. Aga kui tuleb häid mõtteid, siis arutatakse loomulikult kõike, kuid ma ei tunneta küll praegu suuri erimeelsusi.»
Samas ütles SDE fraktsiooni esimees Andres Anvelt BNS-ile, et Reformierakonna, SDE ja IRL-i koalitsioonis on kõigil erakondadel haldusreformile nüanssides palju erinevaid vaateid. «Näiteks meie tahame juba menetluse ajal näha haldusreformiga seotud teiste eelnõude mustandeid. Seotud eelnõud on kohalike omavalitsuste (KOV) finantsseadus, -korralduse seadus, -valimise seadus ja teised. Nendest selgub väga palju tõde haldusreformi järelmite kohta,» rääkis Anvelt.
«IRL-il on omad seiskohad, mida nad on selgelt välja öelnud ja kuna on näha, et koalitsioon sellel teemal opositsioonilt lisahääli ei saa, siis on kauplemisruumi ühelt poolt palju, teisalt vähe - peab üksteisele vastu tulema, sest teistsugust tuge pole näha,» nentis Anvelt.
IRL-i fraktsiooni esimees Priit Sibul ütles BNS-ile, et nagu valitsuseski jagub ka parlamendis koalitsioonis detailide üle arutelu ja ta ei ennusta haldusreformile «liiga lihtsat menetlust». «Aga ma väga loodan, et jõuame eelnõu menetletud juba kevadsuvel,» lisas Sibul.
Sibula sõnul võiks haldusreformi seaduse eelnõul olla suurem ambitsioon ja menetlus ei peaks päädima vaid formaalse vastuvõtmisega.
«Soovime, et muudatused ka tegelikkuses läbi viidaks ja et omavalitsused oleksid tulevikus võimelised iseseisvalt toimetama. Leiame, et ambitsioonid peaks olema kõrgemad ja osa meie ettepanekustest said valitsuses partnerite toetuse,» rääkis IRL-i fraktsiooni juht. «Kõik tahavad ju sama, aga küsimus on detailides ja vahendites. Eesmärk ja ressurss peavad koosmõjus olema. Tahtele tuleb ka vahendeid leida.»
Rääkides oodatavatest opositsiooni rünnakutest ütles Anvelt, et riigikogus tuleb «päris tõsist andmist ja poliitilist debatti». «Tänase pilguga vaadates tundub mulle, et kõik kolm opositsioonierakonda näevad reformile vastu olekus poliitilist punktivõitu. Vastu ollakse ebakonstruktiivselt, et asi põhja lasta, sest haldusreform on selle valitsuse üks olulisemaid reforme ja siin on poliitiline suund tugevam kui konstruktiivne suund,» ütles Anvelt.
Priit Sibula hinnangul tuleb tõsisem vastuseis opositsiooni poolt teemades, mida haldusreformi seadus ei käsitlegi. «Kardan, et kõige suuremad probleemid on need, mida selle eelnõuga ei kajastata. Küsimuse alla tulevad näiteks riigiettevõtete viimine Tallinnast välja, omavalitsuste ülesanded, rahastamine ja teised sellised küsimused, mis iseenesest seda eelnõud ei hõlma. Vaidlused ja arutelud tekivad kaasmõju teemadel,» selgitas Sibul. «Vastuseisu tekitab rakendusaktide temaatika, mis võib kaasneda, kui seadus on vastu võetud. Kuidas ülesandeid defineeritakse, millised on rahastusmudelid ja nii edasi.»
Kalle Laaneti sõnul on opositsioonist oodata arusaamatusi KOV-ide tulevase suuruse, samuti reformi kiiruse teemal. «Keskerakond on öelnud, et ehk ei peaks kiirustama ja muud sellised asjad,» sõnas Laanet.