Uuring: perevägivald sageli intensiivistub pärast kooselu lõppu

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
13. märts 2016 20:05
FOTO: Artur Kuusi illustratsioon

Perevägivald jätkub sageli ka pärast suhte lõppu ja võib isegi intensiivistuda, selgus värskest perevägivalla teemalisest uuringust.

2015. aasta uuringust selgus, et  eelmise partneri poolset ahistamist või vägivalla kasutamist kogevad naised oluliselt sagedamini (30 protsenti) kui mehed (20 protsenti). 15 aastat tagasi tehtud samateemalise uuringu andmetel kannatati ekspartneri ahistamise all märksa rohkem: 46 protsenti naistest ja 36 protsenti meestest.

«Võib lahutada oma vägivaldsest abikaasast ja luua uue perekonna, kuid see ei anna garantiid, et eelmise abikaasa või partneri vägivald on lõppenud,» märkisid uuringu «Perevägivald Eestis: hetkeseis ja viimase 15 aasta jooksul toimunud muudatused» autorid Ivi Proos, Iris  Pettai ja Virve-Ines Laidmäe.

Vägivalla vorme oma eelmise abikaasa või partneri suhtes on väga erinevaid.  Kõige enam heidetakse ekspartneritele ette, et nad on levitanud valesid vastaja suhtes, nii   väidab 28 protsenti naistest ja 29 protsenti meestest. Naiste hinnangul on sagedasemateks  ahistamisviisideks ka, kui ekspartner keeldub lastele elatusraha maksmast, ähvardab, kasutab füüsilist  või seksuaalset  vägivalda, jälitab või püüab lapsi vastaja vastu häälestada.

Meeste  hinnangul on sagedasemateks  ahistamisviisideks, kui ekspartner püüab lapsi tema  vastu häälestada, tuleb loata koju, ähvardab või jälitab.

Võrreldes 2001. aastaga on ekspartneri poolse ahistamise mõned vormid muutunud sagedasemaks, naistel on rohkem probleeme elatusraha kätte saamisega, kasvanud on füüsiline vägivald, jälitamine. Küll aga on meeste hinnangul vähenenud laste isa vastu häälestamine ja ähvardamine.

Kui Te olete varem olnud abielus/kooselus/püsisuhtes, siis kas peale suhte lõppu on Teie eelmine partner …? (vastused skaalapunktidele sageli+ mõnikord + harva protsentides)

Naised

Mehed

2001

2015

2001

2015

Levitanud Teie kohta valesid Teie ühiste tuttavate hulgas

26

28

27

29

Keeldunud lastele elatusraha maksmast

22

28

1

2

Ilma loata tulnud Teie koju

22

12

9

11

Teid ähvardanud (nt suuliselt, telefoni, kirja või meili teel)

19

16

16

9

Kasutanud füüsilist vägivalda

12

14

5

4

Kasutanud  seksuaalset  vägivalda

-

6

-

2

Püüdnud lapsi Teie vastu häälestada või keelanud lastel Teiega kohtuda

8

13

22

11

Jälitanud Teid avalikus kohas

8

13

6

8

Allikas : Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 2001 ja 2015

Uuringu raames küsitleti 1035 inimest vanuses 15 – 74, sh naisi 560 ja mehi 475. Uuring viidi läbi Norra finantsmehhanismi ja sotsiaalministeeriumi toetatud  projekti  «Ühtse süsteemi ülesehitamine lähisuhte vägivalla tõkestamiseks Eestis» raames.

Sarnased uuringud korraldas Eesti Avatud Ühiskonna Instituut esmakordselt Eestis 2001. ja 2003. aastal. Seega võimaldab äsjane uuring analüüsida viimase 15 aasta jooksul toimunud muutusi.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL