Viiendikul elanikest on lapsepõlvekogemus vanematevahelisest vägivallast. Viimase 12 aasta jooksul ei ole peresuhete kvaliteet Eestis eriti palju paranenud, selgus Eesti Avatud Ühiskonna värskest uuringust.
Uuring: viiendikul elanikest on lapsepõlvekogemus vanematevahelisest vägivallast (1)
12. märts 2016, 11:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanematevahelist paarisuhte vägivalda on lapsepõlves kogenud ligi viiendik kõikidest vastajatest. Isade vaimne ja füüsiline vägivald emade suhtes on praktilisel ühesugusel nivool, viiendik vastajatest on kogenud oma vanemate suhetes nii vaimset kui füüsilist vägivalda, selgub uuringust «Perevägivald Eestis: hetkeseis ja viimase 15 aasta jooksul toimunud muudatused».
Emade vaimne vägivald isade suhtes on madalam kui isade vägivald. Siiski on kümnendik vastajatest kogenud emade vaimset vägivalda oma partneri suhtes. Emade füüsiline vägivaldsus oma partnerite suhtes on 2,5 kuni 3 korda madalam kui emade vaimne vägivaldus, mida nende lapsed (vastajad) on kogenud.
Olulisi erinevusi naiste ja meeste hinnangutes ei olnud. Vaid isade vaimset vägivalda emade suhtes hindasid naisvastajad veidi kõrgemaks kui meesvastajad (vastavalt 21 ja 18 protsenti). Oma isade füüsilist vägivalda emade suhtes hindasid vastajad peaaegu sama kõrgeks kui vaimset vägivalda. 18-19 protsenti vastajatest on kasvanud peredes, kus nende isad kasutasid füüsilist vägivalda emade suhtes.
Emade vaimset vägivalda isade vastu olid lapsepõlves kogenud 12 protsenti vastajatest ja emade füüsilist vägivaldust isade suhtes oli kogenud 4-5 protsenti vastajatest.
Seksuaalset vägivalda oma vanemate vahel on täheldanud 1-2 protsenti vastajatest. «Seksuaalne vägivald on oma olemuselt kõige varjatum vägivalla liik ja seega on täiesti mõistetav, et marginaalne osa vastajatest omab seda kogemust,» märgivad uuringu autorid.
Muutused 12 aasta jooksul
«Isade vägivaldsuses oma partnerite suhtes 12 aasta jooksul muudatusi ei ole. Peresuhete kvaliteet ei ole paranenud. Jätkuvalt on viiendikul vastajatest vanematevahelise vägivalla kogemus lapsepõlvest,» resümeerib uuring.
«Heaks trendiks saab lugeda seda, et 2015. aastal oli vähem vastajaid, kes ei osanud oma vanemate vahelist paarisuhte vägivalda hinnata. Näiteks vanematevahelist vaimset vägivalda ei osanud (või ei soovinud) hinnata 19-25 protsenti vastajatest 2003. aastal ja vaid 8-13 protsenti 2015. aastal,» märkisid uuringu autorid Ivi Proos, Iris Pettai ja Virve-Ines Laidmäe.
Füüsilist vägivalda ei osanud 2003.aastal hinnata 10-14 protsenti ja 2015.aastal vaid 5-8 protsenti vastajatest.
«Kui otsida selle hea trendi põhjuseid, ehk püüda mõtestada, miks inimesed on perevägivalla suhtes vähem ükskõiksed, tuleb kindlasti rõhutada politsei ja meedia pingutusi. Perevägivalla temaatika on viimastel aastatel olnud üha enam avalikkuse tähelepanu all. Politsei on oma pressiteadetes perevägivalla teemat pidevalt kajastanud ja perevägivalla statistikat esile toonud. Meediaväljaanded avaldavad üha enam uurivaid ja analüütilisi lugusid perevägivalla juhtumitest. Seega on üha vähem inimesi, kes perevägivallast midagi ei ole kuulnud. Inimesed oskavad üha paremini näha ja märgata perevägivalda enda ümber, mõtestada perevägivalda ka oma lapsepõlve kodudes,» selgitasid uuringu autorid.
Kas Teie ise kannatasite lapsepõlves vägivalla all? («Jah» vastuste osatähtsused, hinnangud protsentides)
Vastaja isiklik vägivalla kogemus | 2015 | 2003 | ||
lapsepõlves | Naised | Mehed | Naised | Mehed |
Kodus – vaimne vägivald |
|
|
|
|
| 14 | 13 | 15 | 14 |
| 11 | 9 | 11 | 8 |
| 10 | 7 | 6 | 5 |
| 6 | 9 | 11 | 8 |
Kodus – füüsiline vägivald |
|
|
|
|
| 12 | 18 | 13 | 19 |
| 11 | 8 | 10 | 9 |
| 7 | 2 | 6 | 6 |
| 7 | 11 | 13 | 14 |
Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 2003 ja 2015
Uuringu raames küsitleti 1035 inimest vanuses 15–74, sh naisi 560 ja mehi 475. Uuring viidi läbi Norra finantsmehhanismi ja sotsiaalministeeriumi toetatud projekti «Ühtse süsteemi ülesehitamine lähisuhte vägivalla tõkestamiseks Eestis» raames.
Sarnased uuringud korraldas Eesti Avatud Ühiskonna Instituut esmakordselt Eestis 2001. ja 2003. aastal. Seega võimaldab äsjane uuring analüüsida viimase 15 aasta jooksul toimunud muutusi.