E-etteütlust kirjutas taas rekordarv inimesi (1)

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vikerraadios edastatu põhjal saab kirjutada emakeelepäeval e-etteütlust.
Vikerraadios edastatu põhjal saab kirjutada emakeelepäeval e-etteütlust. Foto: Mihkel Maripuu

Tänavusel emakeelepäeval kirjutas Vikerraadio e-etteütlust taas rekordarv inimesi, oma teksti registreeris Vikerraadio kodulehel kokku 5573 inimest. 

Eelmine rekord pärineb aastast 2014, mil e-etteütlusel osalejaid ja oma vastuse registreerinuid oli 4309. Sel aastal oli kirjutajaid 5573. «See oli päris kõva hüpe edasi,» märkis keeleteadlane Peeter Päll.

Kõige kiiremini ja korrektsemalt kirjutasid etteütluse Laura Valli (üldvõitja, täiskasvanute kategooria), Kärt Talsi (filoloogide kategooria), Carolyn Lumi (õpilaste kategooria), Lili Milani (muu emakeelega) ja Aivar Paidla (välismaal elavad eestlased).

«Raskusastmelt oli tänavune etteütlus optimaalne, sajaprotsendiliselt õigesti kirjutatud tekste oli kuus,» kommenteeris Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja-vanemteadur Peeter Päll. Tavapäraselt jääbki täiesti veatute tekstide arv alla kümne, ühel erandlikul aastal ei tulnud ühtegi veatut tööd. 

«Tähelepanuväärne on tänavu see, et üldvõitja Laura Valli töö täiskasvanute kategoorias saabus kümme minutit varem kui filoloogide täiesti õige töö,» lisas Postimehe keeletoimetaja Maris Jõks.

E-etteütluse teksti koostanud Jõks ja Päll kommenteerisid Vikerraadio «Huvitaja» saates tulemusi.

Jõks lausus, et tulemustega saab rahul olla, sest saabus täiesti veatuid töid nii täiskasvanute, õpilaste kui filoloogide kategoorias.  Samas polnud liiga palju 100-protsendilisi töid. «Need ei tulnud ka väga kiiresti, aga tulid. See näitab taas, et ei tasu kiirustada, vaid rahulikult kontrollida,» ütles ta.

Jõks ja Päll märkasid paljudes töödes kaht põhiviga. Üks neist oli sõna «kontradmiral» – siin keskel ei ole kaht a-tähte, sest hoolimata hääldusest on eesliide prantsuse päritolu «kontr-».

Teine viga oli «Läänemere maade», mida paljud kirjutasid kokku. Jõks ja Päll kommenteerisid, et see sõna kirjutatakse lahku, nagu ka Skandinaavia maad, Vahemere maad jne. On vaid üks erand – Baltimaad, sest selle liide on lühike.

«Nii palju, kui mäletan, on 100-protsendiliste vastuste hulk jäänud alla 10,» võttis Päll kokku üheksa aastat toimunud e-etteütlused. «Järelikult on raskusaste jäänud samaks, kuigi meile tundus, et tänavune tekst on lihtsam.»

Saatejuht tundis huvi, mitme veaga saaks sellise etteütluse puhul veel koolipoisi «kolme». «Kahe veaga paneksin veel viie miinuse. Edasi peab mõtlema,» ütles Jõks. 

Tänavuse e-etteütluse korrektne tekst on selline:

«Adalbert, paks koer, kohvi ja moosi ja mustasõstra-veinikastet pealikule ja kiiresti!» hõikas zombistunud kambüüsiülemale kipper Hillar Hurmav, mees, kel kallim igas Läänemere maade sadamas. Kõik mereaastahuvilised ja vegankruiislased tuleb Rohuküla-Heltermaa liinil ära vedada ning barkassiga Hari kurgus dokkimiseks pole aegagi. Mõtlik pootsman, käes mõttetu kirjaplokk, kannab tekimadrused järjestikku munsterrolli. Marssallik e-resident sooritab aga mängus egomaniakliku kontradmiraliga šahhi. 

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles