Ajage need lapsed välja, hüüab Terä-Asekeskuse üks omanikke Sami Raunio müüjale, kui tema tuli- ja külmrelvi müüvasse poodi tuleb uudistama liiga suur salk väikesi poisse. Raunio pood asub kümne kuu eest koolitulistamise läbi elanud Jokela koolist mõnesaja meetri kaugusel.
Soome kõmulehed ja telekanal Nelonen väidavad, et just siit poest on ostetud nii Matti Juhani Saari käes Kauhajoel teisipäeval 11 inimelu nõudnud kui ka Pekka Auvineni Jokela koolitulistamise relv.
Relvade kõrval ka kauboisaapaid ja indiaani ehteid müüva poe omanik seda väidet ei kommenteeri, küll aga ütleb, et relvade süüdistamine on tema arvates koolitulistamistega seoses mõttetu.
«Relv ei astu kooliuksest sisse ja relva ei saa pärast vangi panna,» ütleb Raunio. «[Peaminister] Matti Vanhaneni mõtted relvaseaduste karmimaks muutmisest on minu arust lapsikud ja ei tahaks neile üldse mõelda,» mõistab ta hukka Soome valitsuse plaanid siiani Euroopa kohta väga liberaalsed relvaseadused ümber teha.
Tulistajad on Raunio sõnul psühhopaadid, kelle eest pääsemiseks aitaks ehk ajutiselt see, kui relvalubade saajaid täpsemalt jälgitaks, ent tulistamiste ärahoidmiseks tal retsepti pole.
Jokela ei sarnane Kauhajoega mitte ainul traagiliste koolitulistamiste pärast. Tegemist on samasuguse väikelinnaga, mida ilmestavad sarnane väline rahu ning väheste ilusate sügispäevade puhul väljas istuvad inimesed. Samasugused on isegi kooli lähedale tehtud mälestusmärgi juurde asetatud küünlad, millest mõni veel leegitseb, ehkki on mitu tundi põlenud.
Jokela koolikeskuse juures suitsetavad kaks tüdrukut, 18- ja 17-aastane, mõlemad Jokela kooli õpilased, räägivad, et uudised uuest koolitulistamisest tekitasid eelkõige kaastunnet, kuna täpselt oli teada, mida sealne piirkond läbi elas.
Mälestus novembrikuisest tulistamisest ja selle tagajärgedest on veel elus ning pole kuhugi kadunud, kinnitavad mõlemad, kuid keelduvad oma nime avaldamast.
«Nädal aega ei käinud me siis keegi koolis,» meenutab 18-aastane tüdruk jubedaid päevi. «Šokk ei läinud niipea üle,» sõnab teine.
«Pärast Kauhajoe tulistamist oli mu esimene mõte, et kuidas ometi Jokelas ja ümbruskonnas piisavalt psühholoogilist abi jagada,» ütles psühholoog Kirsti Palonen, kes vastutab Tuusulas vaimse kriisiabi eest. Lisaks tavalistele psühholoogidele, keda on eelmise aasta koolitulistamise järel rohkem tööl, kaasati Jokelas ka lisajõud.
Õpilased on veidi küünilisemad. «Selliseid hulle leidub alati ja paraku oli oodata, et midagi juhtub,» sõnavad nad. Auvineni ja Saari väidetav ühendus jätab nad külmaks, peamiseks mälestuseks on siiski enda läbi elatud õudused.
Paloneni sõnul on laste peamiseks probleemiks see, et seoses Kauhajoega tulevad elavalt silme ette pildid oma koolis toimunust. Nii mõnigi laps kartis kooli minna. «Siis said nad endale täiskasvanud saatjad,» rääkis ta.