Opositsioonierakondade poliitikud leiavad, et eelmisel nädalal valitsuse heakskiidu saanud ja täna riigikogu menetlusse jõudnud haldusreformi eelnõus on reguleerimata mitmed olulised teemad, nagu näiteks riigi ja omavalitsuste ülesannete jaotus ja rahastamine.
Keskerakondlane Kersti Sarapuu ütles riigikogus, et eelnõu ei anna vastuseid kõige olulisematele sisulistele küsimustele, nagu on omavalitsuste ülesanded ja nende rahastamine, maapiirkondades ettevõtluse ja elukeskkonna arendamine ning riigihalduse korraldamine regiooni ja maakonna tasandil. Tema sõnul lubatakse neid küsimusi reguleerida järgmiste eelnõudega, mida samas pole lootust lähiajal parlamendis näha, sest koalitsioonis ei ole nendes üksmeelt.
Sarapuu sõnul on seepärast võimatu hinnata, millised on reformi tagajärjed. «Hüüdlaused «Suurem omavalitsus on parem ja võimekam!» pole mingi tõestus taoliste omavalitsuste liitumiste vajadusest. Seekord puuduvad isegi loogilised põhjendused tõmbekeskuste osas eri piirkondades, mille ümber ühinemised võiksid toimuda,» ütles ta ja viitas ekspertide hoiatusele, mille järgi viib omavalitsuste mehaaniline ühendamine ilma maapiirkondi arendavate meetmeteta paljudes piirkondades veel suurema ääremaastumiseni.
Sarapuu hinnangul tuleks esimese asjana riigikogus kokku leppida kohalike omavalitsuste ülesannetes ja rahastamises. «Kuni pole tehtud sisulisi muudatusi omavalitsuse toimimises, tulubaasis ja riigi regionaalhalduses, ei saa me toetada omavalitsuste mehaanilist ja tihti ebaloogilist ühendamist,» lausus ta.
Vabaerakondlane Andres Ammas tõi samuti esile, et eelnõus on praegu täiesti kõrvale jäänud küsimus riigi ja kohaliku tasandi ülesannete jaotusest. «Me peame oluliseks jagada kohaliku tasandi ülesandeid alt üles niimoodi, et kõigil kodanikel oleks väljund oma kohaliku elu üle otsustamises. Küsimus on, milliseks kujuneb kogukondade areng, kui võimukeskus neist kaugemale kolib,» ütles Ammas.
Ta märkis, et Vabaerakonna arvates tuleb omavalitsuse juhtimisel kohalike kogukondadega arvestada mitte ainult neid sõnades kaasates, vaid jagades kogukondlikele ühendustele õigusi. «Kuidas kogukondi tugevdada, sellele eelnõu praegu vastust ei anna, aga tuleviku Eesti, uskuge, on just kogukondlik Eesti,» lausus ta.
Ammase sõnul on küsimus ka selles, kuidas hakkavad tööle osavallad, mille mõiste tuleb alles sisuga täita, samuti selles, miks jäävad reformikavast puutumata maavalitsused kui kõige puhtamad parteilise toiduahela näited ning kui palju kaugeneb uus tekkiv haldusjaotus loomulikust ajaloolis-geograafilisest jaotusest. Tema sõnul on praegune eelnõu riigihalduse korrastamisel alles esimene etapp ja edaspidi tuleb kindlalt üle vaadata ka omavalitsuste tulubaas ja autonoomsus.
Konservatiivsesse Rahvaerakonda kuuluv Martin Helme leidis, et eelnõu näitab apaatset ja initsiatiivitut kestliku kahanemise ideoloogia omaksvõtmist. «See kannab endas mõtteviisi, mille järgi avalikul võimul ei olegi võimalik kuidagi muuta ühiskonna dünaamikat või protsesse. Ma ei näe siin mitte mingit ambitsiooni. Vastupidi, mida me selgelt näeme käesoleva reformikava juures, on kaks elementi: esiteks, raha veel kokku kraapida, eelkõige regionaalarengu arvelt, ja teiseks, veelgi rohkem politiseerida omavalitsustasandit,» rääkis ta.
Tema hinnangul kujuneb reform väga kulukaks ning tulemuseks on see, et pärast praeguse reformi läbisurumist tuleb teha uus haldusterritoriaalne reform ja uus omavalitsusreform, et oleks mingisugunegi tegelik toimiv omavalitsus Eestis olemas. «Eriliselt teeb kurvaks see, et praeguse plaani järgi tegelikult Eestist kaob omavalitsus sellisel kujul, nagu meie teda ette kujutame, ära. Kohalik otsustustasand läheb väiksemaks, ta muudetakse selgelt rohkem Tallinna-keskseks, tsentraliseeritumaks ja politiseeritumaks,» märkis ta.
Helme sõnul on eelnõust puudu reformi kõige olulisem element ehk rahastuse suurendamine. «Me võime ju igasuguseid valemeid, skeeme ja tasandusfonde joonistada, aga kui raha juurde reaalselt ei tule, siis ei ole mõtet rääkida omavalitsuste tugevdamisest,» ütles ta ja lisas, et peale rahastamismudeli muutmise tuleb kaotada ka maavalitsused ja anda omavalitsusliitudele avalik-õiguslik funktsioon, selged kohustused ja õigused ning toimimismehhanism.
«Kui me teeme rahastamismudeli korda, ei ole mingit põhjust, miks 2500 või 3000 elanikuga omavalitsus ei saaks suurepäraselt toime tulla, kui talle antakse vastavad tulud,» märkis Helme, kelle hinnangul oleks üleüldse mõistlikum Eesti kaart «piiridest puhtaks lükata ja joonistada uued piirid selle järgi, kus inimesed elavad ja liiguvad».
Ka valitsuskoalitsiooni kuuluv sotsiaaldemokraat Ivari Padar nentis riigikogu ees, et haldusreformi eelnõu ei lahenda hoobilt kõiki regionaalprobleeme ja vastavad lisaotsused tuleb teha reformile lisaks. Nii näiteks tuleb tema sõnul läbi rääkida omavalitsuste rahastamine.
«Edasiminekuks on olulised uue rahastamismudeli muudatused, mis kasvataksid maavaldade ja väikelinnade tulubaasi, andes ühinejatele selge signaali, milliste tuludega saab tulevikus arvestada. Ja ma leian, et see on nüüd siis see punkt, mis peaks olema ka väga selgelt ära fikseeritud koostatavas uues riigi eelarvestrateegias, mis on teatavasti maikuu teema,» ütles ta.
Paralleelselt tuleks tema sõnul analüüsida, milliseks kujunevad uute omavalitsuste kohustused ja kas on valdkondi, mis tuleks omavalitsuse ja riigi vahel ümber jagada. Sealhulgas nimetas ta ka küsimust, milliseks kujuneb maavalitsuste tulevik. «Samas on mõistlik läbi kaaluda kõik võimalused, kus riigivalitsemise asutused hakkavad paiknema suurtest linnadest väljas, regioonides. Ka see võiks olla see asi, mida paralleelselt tuleks arutada,» ütles Padar ning avaldas lootust, et jaanipäevaks suudab riigikogu anda omavalitsusreformile märksa suurema sisu.