Peamine põhjus gaasiseadmete õnnetuste puhul on ventilatsiooni puudumine, umbes lõõrid või kontrollimata ja korrast ära seade ise, loetles aastaid gaasiõnnetuste põhjuseid uurinud ekspert.
Ekspert: gaasiõnnetuste taga on lohakus või rumalus
15. märts 2016, 15:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pingereas kõige olulisem probleem on ventilatsiooni puudumine sinna ruumi ja lõõride korrasolek,» märkis ASi Gaasivõrgud tehniline ekspert Lembit Ristik. «Lõõrid on kontrollimata, inimesed unustavad ära, et seda tuleb teha. Kütteseadmete lõõrid vajavad kord aastas kontrollimist ja gaasiboileri omad nende hulgas. Võib-olla see välisel vaatlusel ei mõju see nii, sest nähtavat tuld ei ole, aga tegemist on küllalt võimsa kütteseadmega. Vanemad võivad olla isegi üle 20 kilovatise võimsusega,» kinnitas ta.
Teine põhjus on liiga vanad ja hooldamata seadmed. Gaasiboileril tuleb perioodiliselt soojusvahetit kontrollida, et ta tahma täis ei oleks ja põleti oleks õigesti reguleeritud. Õnnetuste puhul on see sageli jäetud tegemata.
Küttegaas ise ei ole mürgine, vaid tema põlemisprodukt.
«Rumal jutt oli see, et õnnetuste põhjuseks oli gaasiseadme leke!» pahandas ekspert. «Isegi kui lekib ja gaasi tuleb ruumi, see ise ei ole mürgine. Küttegaasi põhikomponent on metaan ja kui lähete rabasse jõhvikale või lehmalauta, siis seal on väga kõrge metaani kontsentratsioon, mingit mürgisust ei ole. Küttegaas ise ei ole mürgine, vaid tema põlemisprodukt, kui põlemine on paigast ära. See võib juhtuda kahel põhjusel: ventilatsioon ei ole korras või seade ise ei ole korras.»
«Seadused praegu ütlevad, et omanik selle eest vastutab, et seade oleks korras,» märkis Ristiku, et kortermajades peaksid seda nii omanik kui ühistu korraldama.
Ristik arvas, et Erika tänava majas on ilmselt remondi käigus mingi apsakas tehtud: «Võib-olla lõõridega midagi ette võetud, valesti ühendatud või on mitu tarbimist ühe lõõr, kes seda teab, peaks uurima ventilatsiooni asjatundja,» arutles ta.
2-4 õnnetust aastat
Palju aastaid gaasiõnnetuste ja –plahvatuste uurimisega tegelenud Ristik ütles, et erinevatel aegadel on juhtumid olnud erinevad. «Kui seadmed olid kallid, ja neid paigaldati ainult uutele majadele, siis ikka oli raskeid, surmaga lõppenud õnnetusi 2-3-4 aastas. Põhjused ikka samad, kas seadmed amortiseerinud või lõõrid kontrollimata.» Kus rohkem õnnetusi juhtub, sõltub sellest, kuhu gaasiboileritega maju ehitati. 1960ndatel ehitati palju selliseid maju näiteks Pelguranda, samuti Virumaale.
Gaasiplahvatused on Ristiku sõnul päris haruldased juhtumid. «Need on juba mitme lolli asja kokkusattumine. Näiteks keegi ajas samakat – praegu enam ju pole sellist asja - see nõu on gaasipliidi peal ja jätab omapead, mingil põhjusel tuli kustub ära, samal ajal gaasi voolab edasi. Kui siis inimene tuleb tagasi kööki, paneb elektrilüliti sisse või suitsu ette ja käibki pauk.» Üksikud juhtumid.
Ristik hoiatas ka, et on kuulnud, kuidas inimesed ise endale vannituppa sundventilatsiooni korraldavad. «Kui vannitoas on gaasiboiler, on sinna sundventilatsiooni panemine umblollus. Siis hakkabki suits tulema vannituppa, mitte ei lähe lõõri. See võib ise õnnetuse põhjustada.»
Gaasiboiler pole ohtlik
Kõik, kel gaasiboilerid kodus, ei pea nüüd hirmust värisema, kuid üle kontrollida tasuks küll.
«Ma eeldan, et enamik gaasiboileritest nii väga vanad ei ole, päris veneaegsed. Viimastel aastakümnetel valmistatutel on tõmbekontrolli andurid peal ja kui suits päris tagasi tuleb, peaks see ära blokeerima,» sõnas ta.
«Gaasiseadmete puhul, on see veesoojendaja, katel või muu, on oluline ventilatsioon, tõmme, suitsude ärajuhtimine. Inimesed arvavad, et pühast vaimust peaksid seadmed töötama, aga ei ole nii, nad vajavad korrashoiukontrolli. Kes need seadmed pani, neid ettevõtteid on Tallinnas rohkem, kutsuda nad kontrollima. Kui ei tea, kes paigaldas, peaks pöörduma OÜ Inspecta poole, nad vaatavad üle selle,» soovitas Ristik.
Kütteseadmete paigaldusel on tema sõnul mitmeid lahendusi. Kõige ohutum on see, kui seadmest juhitakse suits otse läbi välisseina välja. Oht on olemas neil, mis kasutavad kortermajade lõõre ja on suure võimsusega. Kontrollimise periood sõltub tootjast, seadme võimsusest.
Ristik kinnitas, et kui gaasiseade hooldatud ja korralikult paigaldatud, on see täiesti ohutu. «Andke talle värsket õhku. Neid on kümneid ja kümneid tuhandeid paika pandud, seejuures õnnetuste arv on marginaalne,» kinnitas ta.