President Toomas Hendrik Ilves ütles täna Tallinnas linnade ja valdade päeva avakõnes, et on oma üheksa ametiaasta jooksul pidanud haldusreformi tegemata jätmist saamatuse üheks musternäiteks.
Ilves: haldusreformi tegemata jätmine on saamatuse musternäide (2)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
16. märts 2016, 11:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma pole kahelnud, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse reform on möödapääsmatu. Eesti rahvastik vananeb ja kahaneb, ootus elujärje paranemisele kasvab, linnastumine on paljude jaoks lõplik,» ütles Ilves.
Ta kutsus kõiki otsustajaid ja väitlejaid pöörama haldusreformi puhul tähelepanu põhiküsimusele: «Kas ja kuidas loob kavandatav reform eeldused, et inimeste elu ühes või teises omavalitsuses läheb lõpuks paremaks? Kõik muud eesmärgid tulgu pärast, siis, kui põhiküsimusele on vastus selge.»
President Ilves ei nõustu nendega, kes peavad reformi sihina silmas midagi muud, näiteks vaid kokkuhoidu või vaid suuremaid omavalitsusi ning nimetas lihtsustatuks küsimust, kas liites seitse vaest valda saame kokku ühe rikka?
«Küsida tuleb hoopis: kuidas teha nii, et seitsme valla ühinemisel tekiks kompetentselt juhitud, tugev ja konkurentsivõimeline omavalitsus, kes suudab oma elanikele tõepoolest toeks olla? Selline omavalitsus, kuhu inimesed jäävad ja kuhu tööandjal tasub investeerida. Kui on tööd, siis elu kestab,» ütles riigipea. «Mistahes reformil või muul ümberkorraldusel on mõte vaid siis, kui selle tulemusel läheb elu Eestis edukamaks. Kui tuleb juurde turvatunnet, eelkõige just selle sõna sotsiaalses tähenduses,» rääkis Ilves.
Tema sõnul tuleb ausalt tunnistada, et uus halduskorraldus ei pane uutes suuremates vallakeskustes kerkima uusi teatreid, haiglaid ja spordihalle ning on paratamatu, et suuremate keskuste ja ääremaa erinevused jäävad paljuski alles.
«Kogu reformi mõte on teha nii, et elu kõikjal Eestis - igas külas - oleks võimalik ja praegusega võrreldes paremini korraldatud,» rõhutas riigipea.
Eelkõige tähendab see paindlikku transpordikorraldust, sest teekilomeetreid jääb Eestisse ka pärast haldusreformi umbes 57 000 ja neid vahemaid vallapiirid ei muuda, nagu ka seda, et õnneks jääbki elamise viis linnas ja maal erinevaks. Selles tuleb riigipea sõnul näha võimalusi, mitte traagikat.
Riigipea kutsus otsustajaid olema ettevaatavalt julged uute omavalitsuste tulubaasi kujundamisel, mis tähendab ka senistest dogmadest lahti laskmist. Ta märkis, et võib-olla tuleb koos haldusreformiga ümber kirjutada ka mõned maksupoliitika peatükid ja neid otsuseid ei tule karta.
President lisas, et valitsus peaks märkama kaasaegse andmeside kättesaadavuse muret.
«Infotehnoloogia on küll pöördumatult muutnud paljude Eesti inimeste suhtlemist oma riigiga, asjaajamine on kiirem ja sujuvam, vigu on vähem, säästame inimesi ja nende närve. Samas näeme sedagi, et kiire internet pole veel kõikjale jõudnud ja lairiba ühendusele ligipääs on endiselt maal lahendamata. Nüüd tuleks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil pöörata nägu lõpptarbija poole ning leida toimivad lahendused niinimetatud viimase miili probleemile,» ütles president.
Riigipea sõnul ei teeks talle haldusreformi puhul miski rohkem rõõmu kui võimalus kuulutada veel oma ametiajal haldusreformi seadus välja.
«Meil ei ole enam väga palju aega. Vastupidi. Pidagem meeles, et järgmised kohalikud valimised toimuvad pooleteise aasta pärast, oktoobris 2017. Nii võib ehk veidi järsult, kuid samas põhjusega öelda, et haldusreform nagu seda praegu kavandatakse, on võimalik viimast korda. Nüüdse ebaõnnestumise järel oleksime seisus, kus riik kehtestab end lihtsa valemiga – üks maakond võrdub üks omavalitsus,» ütles riigipea.