Mihkelson: Venemaal on võimalikke asüülitaotlejaid ilmselt sadu tuhandeid (2)

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Mihkelson
Marko Mihkelson Foto: Jaanus Lensment / Postimees

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Marko Mihkelson leidis, et teoreetiliselt on Venemaa käik juhtida põgenikuvoolud Eesti piirile loomulikult võimalik.

 «On ju nii Norra kui Soome näide lahti kirjutatud. See surve ei pruugi toimuda vaid Eesti suunal, see võib sama hästi olla ka Läti suunal ehk siis Euroopa Liidu naabrid. See võib olla üks hübriidseid mõjutusvahendeid,» lausus ta.

Sellise tegutsemise eesmärk on tekitada teises riigis lisaadministratiivset koormust. «Eesti näitel kirjeldati, et tuleb PPAs Jõhvist ja Rakverest inimesed koondada piirile asüülitaotlejatega tegelema, seega kusagile jääb selle tõttu mingi auk. Selge, et päris uus see teema pole, teame ju, et Vene piiri on nii lõuna ja kagu piiril kui vähem Narva kaudu inimesi, kes Eestist asüüli taotlenud, kuid need pole olnud nii palju organiseerunud kui üksikjuhtumid,» meenutas Mihkelson.

«Kui olin veebruari alguses Soomes Paasikivi seltsis pidamas loengut, rääkisin seal ühe endise väga kõrge Soome piirivalve esindajaga, kes on praegu erus. Ta ütles, et ei mäleta Teise maailmasõja aegadest midagi sarnast, mis nüüd jaanuaris-veebruris Vene piiril juhtus. Eriti arvestades erilaadseid suhteid Venemaa ja Soome vahel.»

Mihkelsoni sõnul spekuleeriti Soomes, et Venemaa sellise käitumise eesmärk on survestada mõnda Soome poliitikut või erakonda olema pehmem Venemaale kehtestatud sanktsioonide suhtes.

Mihkelson selgitas, et Venemaal on tõesti palju selliseid inimesi, kes ajutise elamisloa alusel seal elavad ning on teada, et ka need, kes Soome suunati, olid Venemaal juba pikemat aega elanud ning nende elamisluba aegumas. «Selliseid inimesi on seal kindlasti sadu tuhandeid. Meile tekitaks tõsist administratiivset peavalu juba, kui see number oleks sama suur kui Soome piiril, kuhu jõudis vist 500 inimese ringis,» märkis Mihkelson.

«Kindlasti oleks väga oluline meie vastavatel ametkondadel ja ehk ka valitsuseliikmetel konsulteerida Norra ja Soome kolleegidega, kui nad seda veel teinud pole, et rääkida, millised on need kokkulepete sisud, mis veebruari lõpus viisid Putini käsu ja põgenikevoolu peatamiseni,» soovitas ta.

Mihkelson märkis, et PPAlt nõuab praegune olukord kõrgendatud valmisolekut suurema arvu asüülitaotlejate võimalikuks saabumiseks Eestisse.

«Üks moment, mida peaks tähele panema, on asjaolu, et ei saa välistada, et Lõuna-Euroopas Türgiga peetavad läbirääkimised võivad mõjutada rändevoo liikumissuunda. Kindlasti mitte nii massiivsel kujul, nagu me näeme Lõuna-Euroopasse sisenemas, ma ei kujuta ette, et Venemaa kaudu meie piirile jõuaks,» arvas Mihkelson.

«Aga me oleme Schengeni välispiiril ja nii, nagu me oleme nõudnud kõigilt oma partneritelt, et nad panustaksid oma ja meie ühise välispiiri kaitsesse, peab olema ka meie töö. Nagu meil praegu käib kagupiiri rajamisel ja väljaehitamisel, on väga oluline ka inimeste koolitamine,» rõhutas Mihkelson.

Postimees kirjutas, et sisejulgeolekuasutused näevad esimesi märke sellest, et Venemaa võib asüülitaotlejate voo suunata Eesti piirile, lubades FSB heakskiidul põgenikud piiripunktidesse sarnaselt mullu sügisel toimunud massrändega Norrasse ja Soomesse. Nimelt tabati eelmisel nädalal Jaanilinnas kolm Bangladeshi päritolu põgenikku ning hiljem veel mitukümmend sama plaani hauvat vietnamlast. See viis politsei- ja piirivalveameti (PPA) kõrgemasse valmisolekusse.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles