«Pealtnägija»: Eestis on küberväljapressimise ohvriks sattunud tavaliste inimeste kõrval ka mitmed riigiasutused (2)

Nele-Mai Olup
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pahavara labor Idaho Küberkaitse instituudis.
Pahavara labor Idaho Küberkaitse instituudis. Foto: SCANPIX

Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) lauale on ainuüksi viimastel kuudel jõudnud üle 100 juhtumi, kus tavaliste eraisikute kõrval on kannatajateks ka mitmeid avaliku sektori asutused.

Võiks arvata, et oht luurab ainult üksikisikuid, kuid eelmisel suvel ei tundnud ka politsei arvuteid kaitsma pidanud turvasüsteem e-kirjaga saabunud failis pahavara ära, vahendas ERRi uudisteportaal ETV saadet «Pealtnägija».

Lisaks tundus kirja sisu täiesti igapäevane - vene keeles saadetud tekst paistis esmapilgul olevat kohtukutse koos juurde lisatud dokumentidega, major klikkis manuse peale ja käivitus krüptoviirus, mis lukustas 1651 faili tema tööarvutis. 

Politseil oli kõikidest failidest koopiad, mis tähendas, et Jelena arvuti lasti niiöelda puhtaks ja taastati varukettalt, niisiis Eesti politseil läks veel hästi, kuid mullu tuli avalikus, et näiteks USA Massachusettsi osariigi politsei maksis väljapressijatele šifri alla pandud kurjategijate arreteerimisfotode tagasi saamiseks 500 dollarit, pluss avalik häbi.

Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juhi Oskar Grossi hinnangul on rünnakud kavandatud nii, et ohver ei tajuks ohtu ning tegelikult ei sihita lunavararünnete puhul siiski konkreetseid asutusi või inimesi, vaid õngitsetakse massiliselt.

Praegu on algatatud kriminaalasi, kuhu on kokku koondatud kõik Eestis aset leidnud teadaolevad lunavarajuhtumid ja politsei palub kõigil ohvritel endast märku anda, samuti ootab Riigi Infosüsteemi Amet, et lunaraha maksnud inimesed saadaks neile lahtilukustamise aplikatsiooni.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles